Konsultandi töölaual heliseb telefon

Kell on kaheksa reede õhtul. Öine vahetus alustab tööd.
"Tere õhtust, ravimiinfo kuuleb."
"Palun, öelge, kuidas pean kasutama Bronchicumi palsamit pooleteiseaastasele lapsele? Laps köhib."
"Määrige palsamit lapse rindkerele, rinnale ja seljale. Näole ja kaelale palsam sattuda ei tohi, võib tekkida naha ärritus. Siis tõmmake lapsele särk selga, et laps kätega palsamit kogemata suhu või silma ei pistaks."
"Kas varvaste vahele võib palsamit määrida?"
"Võib ikka, aga oluline on, et rindkere oleks määritud."
"Aitäh."
"Head paranemist."

- - -

Saabub vaikus. Kunagi ei tea ette, millal ja milline kõne on järgmine.

Tutvumaks Arstiliini ja Ravimiinfo tööga, tuleks ennekõike öelda, et kõik selle asutuse konsultandid on kogemustega arstid. Mida on selleks aga vaja, et olla telefonikonsultant? Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mida arst telefoni teel üldse teha suudab. Patsienti lähemalt uurida ei saa, näiteks pulsi sagedust või vererõhku mõõta. Küll aga on võimalik suunata patsienti analüüsidele (meil on koostööleping HTI Laboriga). Analüüsivastustega varustatud patsient võib meile tagasi helistada ning nii saame telefonikonsultatsiooni jätkata. Siinjuures on muidugi ülioluline anamneesi kogumine ehk patsiendi küsitlemine - see on telefonivestluses pea ainus infoallikas, millele toetudes arst midagi otsustada saab. Kui osutub vajalikuks kliiniline uuring või retsepti kirjutamine, suuname patsiendi raviasutusse. Kui aga helistajal pole haigekassakaarti, on lugu keeruline. Tuleb toime tulla telefonivestlusega ja käsimüügiravimitega. Variant, mis nii mõnelgi korral jätab arsti südame peale...

Telefonihelin.

Seekord on helistaja hääl vaiksem, vestluse sisu võib aimata konsultandi vastuste ja soovituste järgi.

"Kas lapsel peale palaviku veel midagi viga on?"
"Nii kõrge palavikuga on lapsel raske olla, soovitan palaviku alandamiseks pamooli. Kui vana teie laps on?"

Arst soovitab sobiva annustamise vastavalt lapse vanusele, jagab veelgi õpetussõnu, kuis palavikus last hooldada, soovitab tagasi helistada, kui järgmisel päeval peaks asi halvenema. Järgmine päev on laupäev, jään mõttesse. Peale kiirabi ja haiglate vastuvõtuarstide ei aita sind kuni esmaspäeva hommikuni mitte ükski arst. Ainult arstiliini tohter on varnast võtta, öösel ja päeval, kogu aeg. Alati.

Millised on sagedasemad küsimused?

Laste ja täiskasvanute haigestumised. Traumad. Reisimisega seotud probleemid. Vaktsineerimine. Väga tavaline küsimus on, kust apteegist mingit ravimit leida, päris kõike päris igas apteegis ju ei ole. Meie käest tasub ka ravimi hinda küsida - andmebaas võimaldab öelda, millises apteegis vajalik ravim on odavaim. Omaette teemadering on ravimite koos-ja kõrvaltoimed, annustamine, seda ka retseptiravimite korral; ikka juhtub, et patsient vajab lisateavet. Väga palju küsitakse rasestumisvastaste preparaatide kohta. Hoolimata sellest, et need on retseptiravimid ja kõigi eelduste kohaselt peaks patsient saama arsti käest retsepti koos põhjaliku infoga. Üllatavalt palju tuntakse huvi psühhiaatriliste ravimite kohta, kuigi psühhiaatril peaks olema piisavalt aega oma patsiendiga tegelda. Aga võibolla on patsiendi seisund nii halb, et meeldejätmine käib üle jõu? Küllap vist, muidu ju ei helistataks. Ka hingelise kriisiga helistajaid tuleb ette.

Millal vastuse võlgu jääte?

Juhul, kui patsient ei ole täiesti avameelne; jätab näit oma haiguse varasema kulu, sümptomid või uuringud enda teada. Pooliku info alusel ei ole võimalikki pädevat otsust teha. Probleemiks on ka läbematus mitte vastata arsti küsimustele. Täiesti jääme vastuse võlgu veterinaariaalaste küsimuste korral, suuname küsija veterinaari juurde.

Kas on ka püsikliente ja kuis neid ära tunnete?

On ikka, nad ütlevad tavaliselt ise. Aimata võib ka hääle ja esinemislaadi järgi, kuid kindlalt midagi öelda ei saa. Meie ju kellegi käest nime ei küsi.

Telefon heliseb jälle. Palju küsimusi ja palju vastuseid. Alles päris hilisel õhtutunnil jääb kõnesid harvemaks ja konsultant võib järgmise kutsungini pisut tukastada.

Kas valvearst magada ka saab?

Tukastada küll, aga kui kaua, see on iseasi. Öiste kõnedega on nii, et tuleb kõigeks valmis olla ja pea peab selge olema. Küllalt tihti on probleem nii tõsine, et soovitame tungivalt kiirabisse helistada.

Jätan konsultandiga head ööd ja kõnnin bussipeatuse poole. Nüüd tean, kellelt abi otsida, kui peres keegi äkki haigestub või on ravimite kohta midagi küsida.

PILLE TALVIK,
Arstiliin ja Ravimiinfo meeskond

Foto: Büroojuhataja Pille Talvik ja perearst-konsultant Tiiu Luukas tööpostil. Verner Puhmi foto