Tabasalu puhkepargil on tulevikku

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) algatusel toimus oktoobri algul Tabasalu puhkepargi sissepühitsemine. Samas tuleb märkida, et veel kevadel, pargi organiseerimise algstaadiumis oli jutt looduspargist. Vahepeal on pargi arendussuunda mõnevõrra korrigeeritud, muudetud seda inimkesksemaks. Vastavalt sellele on muutunud ka nimetus - looduspargi asemel figureerib nüüd nimetus puhkepark.

Park on rajamisel koostöös ELF, Riigimetsa Majanduskeskuse (RMK) ja Harku vallaga. Puhkepargi projekt on koostatud ühiskondliku algatuse tulemusena eesotsas ELF juhatuse liikme Rainer Nõlvakuga. Projektijuhiks on Anneli Viik.

Kuum jook ja sõnavõtud

Oli tuuline sügisilm. Merelahe, Rocca al Mare ja Tallinna linna suunas avatud lagendikul - pargi tulevase keskuse alal ootas külalisi rida üllatusi: soliidne lõke, tavatult suur valge-punatriibuline telk ning teisel välitüüpi lõkke kateldes soojendatud kuum jook. Kõigepealt pakuti seda, ning peab ütlema, et kulus marjaks ära.

ELF juhtkonna, keskkonnaametnike, loodusuurijate, vallajuhtide ning teiste avalike tegelaste ning üsna väärikalt esindatud tele-, raadio jm meedia reporterite kõrval osales üritusel auväärt külaline, Tabasalu Puhkepargi patroon ning üks esimestest kuldannetajaist - Suurbritannia suursaadik Eestis hr Timoty Craddock. ELF direktori sissejuhatava esitluse järel esinesid Riigikogu liige Andres Tarand ja Timoty Craddock. Sõnavõttudes toonitasid esinejad asukoha unikaalsust, looduslikku omapära ning lähedust linnale. Kõik see on vaieldamatuks eelduseks puhkepargi loomiseks, kus on võimalik harrastada looduse tundmaõppimist, tervislikku sporti ja muidu lihtsalt puhata. Telkimisplatsid, vaatlus-, lõkke- ja ujumiskohad - kõik saavad paika pandud.

Haruldane taimestik

Pargis tutvuti haruldaste metsatüüpide ja taimekooslustega. Ligikaudu 35 m kõrgusel järsakul leidub suurepäraseid paljandeid, mis võimaldavad lähemalt tutvuda 450-550 mln.a. vanuste ordoviitsiumi- ja kambriumiaegsete settekivimitega - lubjakivide, aleuroliitide ja liivakividega ning neis esinevate kivististega. Erilist huvi pakuvad kahtlemata fosfaatsete karpide kuhjumid liivakivides, nn obolusliivakivid ning nende katendina pruunikashall argiliit, nn kurikuulus diktüoneema kiltkivi. Panga jalamil leidub põhjavee allikate avamusi.

Muide, madala veega mõnekümne meetri laiune rannikuala, kohati amfiteatrina tõusev järsakukallas, pakub teisigi võimalusi, mida momendil võiks ehk fantaasiaviljaks pidada. Sedalaadi geoloogiliste tingimuste esinemine on omajagu haruldus. Miks siis mitte ära kasutada maksimaalselt seda andi, mida loodus pakub ning luua ka Tallinna all oma, kuid antud juhul juba miks mitte näiteks meremuusikateater. Momendil tundub see idee ehk mõnevõrra utoopilisena. Aga tulevikus ehk mitte!

Ürituse finaalis selgus ka salapärase suurtelgi sisu. Ametliku osa lõpus avati telgi uks ning paluti külalised sisse. Suur mitmesuguste hõrgutistega söögilaud oli viimaseks üllatuseks.

Kehakinnitusele järgnesid ekskursioonid.

ERNA SEPP

Fotod:

1. Terviseraja algus Tabasalu puhkepargis.
2. Külalised esinejaid kuulamas.
3. Ekskursioonil andis selgitusi hr Timoty Craddock (paremalt kolmas).