Töö ohutus ja töötaja tervise säilitamine

Selle aasta juunis Riigikogus vastu võetud ja 26. juulil jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale senisest suuremad kohustused tööohutuse tagamisel ja töötajate terviseriskide vältimisel ning sätestab tunduvalt karmimad karistused nõuete rikkumise eest.

Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud looma töötamiseks tervisele ohutu töökeskkonna. Tööümbruse füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele, mille kehtestab vabariigi valitsus.

Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, õhuniiskus, müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud füüsikalised tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Lisaks peab tööandja jälgima füsioloogilisi ja psühholoogilisi ohutegureid. Füsioloogiliste ohuteguritena tulevad arvesse kehalise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.

Tööandja kohustused

Tervist kahjustavad ka psühholoogilised ohutegurid, nagu monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad pikka aega kestes põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööandja peab kohandama töö võimalikult töötajale sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Töövahend, millega inimene töötab, peaksid sobima tööülesannete täitmiseks, vastama kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.

Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ning puudega töötajatele tuleb luua sobivad töö- ja olmetingimused. Tööandja peab kindlustama töötajad vajalike elukondlike ruumidega. Olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duððidega ning sooja ja külma veega. Tööandja peab oma kulul andma töötajale vajalikud kaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab.

Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi, mis on sisustatud laudade ja mugavate istmetega. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.

Tööandja peab tagama tööohutus- ja töötervishoiunõuete täitmise kõigis tööga seotud olukordades.

Tööandja ei tohi lubada tööle töötajat, kel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Tööandja on kohustatud oma ettevõttes läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ja riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, määrab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele. Riskianalüüsi alusel tuleb koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest peab tööandja töötajaid teavitama.

Töötajal on omad õigused

Seadus kohustab tööandjat korraldama töötajate tervise kontrolli ja muude töötervishoiuteenuste osutamist kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud.

Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja. Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõigile töötajatele kättesaadavad. Neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas. Tööandja peab kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja.

Tööandjal on õigus määrata töötajale töötervishoiu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras, samuti kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel ja järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Töötajal on õigus nõuda nõuetele vastavaid töötingimusi ning kaitsevahendeid, saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutustest tööandjale.

Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral võib töötaja peatada töö ja lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt. Samuti võib töötaja keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamatult tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seadus kohustab tööandjat ja töötajaid tegema koostööd

Seadus sätestab, et tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisse.

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialisti kohustusi võib täita ka tööandja ise. Pärast töökeskkonnaspetsialisti määramist tuleb sellest 10 päeva jooksul kirjalikult teavitada Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Töökeskkonnaspetsialist teeb ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks koostööd töötajate, töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Kuni 10 töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle 10 töötaja, valivad töötajad igasse allüksusesse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku.

Töökeskkonnavoliniku ülesanded

Töökeskkonnavolinik peab jälgima, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Tema kohustus on osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel. Töökeskkonnavolinikul on õigus nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt vajalikku teavet, pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole ja peatada ajutiselt töö ohtlikus lõigus. Volinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Tööandja korraldab volinikule ettevõtte kulul väljaõppe ja täiendõppe ning võimaldab tal täita oma kohustusi põhitöö ajal.

Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad 2a. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ja ettevõttes aset leidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.

Nõukogu analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks, jälgides ühtlasi vastuvõetud otsuste täitmist. Nõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.

Töötervishoiuteenistus

Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus, mille all mõistetakse tööterviashoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi, ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmist. Teenistuse ülesanne on teha töökoha riskianalüüsi, mõõta töökeskkonna ohutegurite parameetreid ning teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks.

Töötervishoiuteenistus kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaiguste ja teiste tööga seotud haiguste kujunemist, ning aitab korraldada töötajate meditsiinilist ja kutselalast rehabilitatsiooni. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.

Seadus määratleb ka sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse - Töötervishoiu Keskuse ülesanded, milleks on teha töötervishoiu alaseid teadus- ja rakendusuuringuid, viia ellu töötervishoiuprogramme, anda eksperthinnanguid töötervishoiu küsimustes ning teha kutsehaiguse ekspertiisi. Keskus korraldab ka töötervishoiuarstide ja -õdede ning teiste töötervishoiuspetsialistide täiendõpet ja peab arvestust kutsehaiguste kohta.

Lisaks tegutseb sotsiaalministeeriumi juures Töökeskkonna Nõukoda, mis koosneb valitsusasutuste, tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest. Nõukoja ülesanne on hinnata korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit, anda ministrile soovitusi töökeskkonna küsimustes ja anda hinnang Riigikogule, valitsusele ja sotsiaalministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõude kohta.

Tööõnnetus

Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras. Tööandja peab kõik tööõnnetused registreerima ja tegema sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikule ja tööinspektorile. Raske ja surmaga lõppenud tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud teatama sellest kohe Tööinspektsioonile ning politseile.

Kutsehaigestumine

Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustastud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse, mille kinnitab sotsiaalminister oma määrusega. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. Kui töötaja on tööst tingitud tervisekahjustusega pöördunud arsti poole, peab arst sellest kirjalikult teavitama Tööinspektsiooni.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse või kutsehaiguse ennetamiseks.

Tööandja teeb uurimistulemused teatavaks töötajatele või nende esindajale ja töökeskkonnanõukogule.

Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55a.

Järelevalvet seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Uue seadusega on seaduserikkumise eest ette nähtud varasemast karmimad karistused. Füüsiline isik kannab seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust.

Juriidiline isik kannab haldusvastutust järgmises ulatuses:

• õigusakti nõude täitmata jätmise eest, kui see põhjustab surmaga lõppeva õnnetuse, samuti tööinspektori ettekirjutuses märgitud õigusakti nõude korduva täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 250 000 kr,
• õigusakti nõude täitmatajätmise eest, kui see põhjustab raske tagajärjega tööõnnetuse või töövõimetuse kutsehaiguse tagajärjel määratakse rahatrahv kuni 100 000 kr,
• tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise, nende uurimata jätmise või raporti koostamata jätmise, töökeskkonnavoliniku uurimisse mittekaasamise, töötajale tervisekontrolli tegematajätmise ning naistöötajate, alaealiste või puudega töötajate tööpiirangute järgimata jätmise eest on rahatrahv kuni 50 000 kr,
• uue või rekonstruweeritud ehitise kasutuselevõtmise eest ilma tööinspektori nõusolekuta - kuni 50 000 kr,
• töötajale või töötajate esindajale ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse koolituse korraldamata jätmise, töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmata jätmise ning töötajale ohutegurile vastava isikukaitsevahendi andmata jätmise eest - kuni 20 000 kr.

Kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seadus jõustus juba ligi 2 kuud tagasi, venib selle ellurakendamine paljude seadusest tulenevate õigusaktide puudumise tõttu tõenäoliselt veel kuid. Siiani puuduvad piirnormid ja nõuded paljude töökeskonna ohutegurite kohta, nagu müra, õhusaaste jt kohta. Samuti nõuab seaduse täitmine tööandjatelt täiendavaid kulutusi nii töökeskkonna ümberkorraldamiseks kui ka töökeskkonnaalaseks koolituseks.

Sotsiaalministeeriumil on plaanis alustada laialdast töötervishoiu ja tööohutuse alast teavitamist. Esimese üritusena sellest vallast viidi 15.septembril Sakala Keskuses läbi töötervishoiupäev, kus tutvustati uut töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning jagati teavet seaduse rakendamise kohta.

MARE MERE