Kui liigesed valutavad

Meie külateedel ja linnatänavail näeb väga sageli lonkavaid ja kepile toetuvaid, enamasti vanemas eas inimesi. Mõnel on tekkinud kõverad jalad. Aga paljud ei saa haigete liigeste tõttu iseseisvalt enam toast väljagi. Enamasti öeldakse selle kohta: eks ta reuma ole, mis muud.

Dr. KATI OTSA, Tallinna Keskhaigla ja erakliiniku "Reumed" reumatoloog:

Aga enamasti see reuma ei ole. Reumatism algab tavaliselt lapse- või noorukieas streptokokkinfektsiooni tõttu, mis saadakse peale ägedat angiini. Sel puhul haigestub tihtipeale ka süda ja võivad tekkida klapirikked.

Vanemate inimeste liigesehaigus võib olla deformeeruv osteoartroos, mis lihtsustatult öeldes on liigestuvatel luuotstel oleva kõhre kulumine. Haiged iseloomustavad diagnoosi tavaliselt nii: soolade ladestumine. Peaaegu kõigil 70aastastel on selle haiguse elemente, kuigi sümptomid ei tarvitse igaühel kliiniliselt väljenduda. Artroos annab kõige tüüpilisemalt valu põlvedes ja puusades, valu võib olla ka pöialde põhiliigestes või mujal labakätes. Hiljem võib lisanduda paistetus ja kuumus. Käed võivad deformeeruda, põlved vajuda x- või o-asendisse.

Arstid kinnitavad alati, et inimene peab liikuma, liikuma, liikuma. Kui jalad iga sammu juures valu teevad, tohib neid siis ikka veel koormata?

Tohib ja peab. Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda, muidugi mitte just valu piire ületades. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Aga näiteks kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine tulevad ainult kasuks. Kui inimene jääb tubaseks või koguni lamama, atrofeeruvad lihased, eriti nelipealihas põlve kohal reie peal.

On artroos päritav või invaliidistab inimene ennast elu jooksul ise?

Nii seda kui teist. Pärilikkuse vastu me veel ei saa, aga näiteks oma kehakaalu vormis hoida küll. Just ülekaalulistel on suurim soodumus endale hiljem või varem haiged liigesed ja invaliidsuspaberid saada. Kaalust mahavõtmine aitab tublisti ka siis, kui häda juba käes. Aga ka väga intensiivselt sporti, eriti näiteks tõstmist teinud inimesed võivad hiljem deformeeruvasse osteoartroosi haigestuda.

Öeldakse, et kõik põletikukolded tuleb organismis likvideerida, muidu jäävad liigesed haigeks.

Liigesepõletikku, mis tekib organismi immuunsüsteemi muutustest, nimetatakse reumatoidartriit. Vanasti kutsuti seda jooksva, sest kevadine randmevalu võis sügiseks näiteks hüppeliigestesse kolida. Lõplikku seisukohta, kas põhjuseks on mingi viirus või põletikukolle mujal organismis (hambajuurepõletik või krooniline mandlipõletik), polegi. Reumatoidartriit ilmneb valulikes ja turses labakäe- või jalaliigestes, tihtipeale sümmeetriliselt: valusad on näiteks nii vasaku kui parema käe randmed. Haigusele on iseloomulik hommikune liigeste jäikus, mis võib kesta mõnest minutist poole päevani. Ka selle haiguse puhul peaks liigeseid aktiivses liikumises hoidma. Ainult juhul, kui liigeseõõs juba vett täis (liigesed paistes) ei ole liikumine enam kasuks.

Esineb ka reaktiivset artriiti ja viimasel ajal üsna sageli klamüdioosset artriiti. Reaktiivne artriit võib tekkida peale soolenakkust, näiteks salmonella puhul. Need artriidivormid on hästi ravitavad, aga ravi võib kesta mitu aastat.

Kas need meie peamised liigesehaigused - osteoartroos ja reumatoidartriit- on ravitavad või viivad invaliidistumiseni?

Mõlemad on tänapäeval ravitavad, aga iga inimene on erakordne nähtus, kes ka ravile allub subjektiivselt. Osteoartroosi saab ravida kõhreainevahetuse parandamise rohtudega, aga kui kõhres on tekkinud suured muutused, siis seda enam tagasi ei kasvata. Varases faasis reumatoidartriidi puhul annab häid tulemusi agressiivne ravi kombineeritud preparaatidega.

Ja kui kuidagi enam ei saa, panevad kirurgid uue plastmassist puusa- või põlveliigese?

Tehismaterjalist proteesid on küll väga kallid, aga riik maksab nad kinni ravikindlustusrahadest. Järjekord niisugusele lõikusele on pikk, sest raha ei jätku. Kes tahab proteesi kiiremini, võib maksta selle kinni oma taskust.

Mispeale karkudega käinud inimene võib jälle usaldada oma kahte jalga?

Mõni saab isegi tantsida.

Kolhoosiajal olid paljudel lüpsjatel käed väga haiged. Nad ütlesid, et need kisuvad krampi ja nagu sipelgad jookseksid naha all. Mis haigus võib see olla?

See võib olla karpaal (randme-) kanali pitsumisest tingitud sündroom. Töö iseloomu tõttu esineb haigust peamiselt neil, kes töötavad sõrmedega, näiteks lüpsjatel ja ajakirjanikel. Haigust saab edukalt süstide või operatsiooniga ravida, viimast teevad neuroloogid.

Kas liigesehaiguste ennetamisel või ravil mängib rolli ka toiduvalik?

Ainult podagra korral. Selle haiguse puhul võib rääkida "soolade ladestumisest". Podagra on puriini ainevahetuse häire, mille tulemusel tõuseb kusihappe kontsentratsioon veres. Vanasti haigestusid sellesse peamiselt ülikud, kes armastasid prassida rikka söögi- ja joogilaua ääres. Toit peab sisaldama vähe puriini. Kusihappe hulk veres suureneb eriti punase veini joomisel, kalamarja, punase liha ja kaunviljade, näiteks oa ja herne söömisel. Pärast vägevat toidukorda võib tekkida väga tugev valu, paistetus ja punetus, otsekui oleks herilane nõelanud, eelkõige just suure varba põhiliigeses. Pikapeale hakkavad liigesed moonduma. Podagra ravi ongi põhiliselt dieetiline ja medikamentide abil vere kusihappesisaldust vähendav.

Viimasel ajal räägitakse palju luuhõredusest.

Invaliidsust tekitavad tõepoolest ka osteoporoosi ehk luuhõreduse tagajärjel tekkinud reieluu- ja lülisambamurrud. Keskhaiglas saab iga soovija oma luutihedust lasta densitomeetriga mõõta ja ohu korral alustada ravi.

Valu ja turseid tekitavad ka lampjalad. Kalduvust lampjalgsuseks tuleb jälgida varasest lapseeast peale, parandada seda vastava võimlemise ja tallatugedega. Jalad võivad valutada ka veenilaiendite puhul, kui need on põletikulised, ja arterite haiguste korral. Aga need ei ole liigesehaigused.

Kuuldavasti on mitmed inimesed saanud oma haigetele kätele ja jalgadele leevendust erilistes väga madala temperatuuriga külmakambrites.

Külmaravi liigestele tehakse meil Pärnus ja Tallinnas Järvel. See on abistav meetod lisaks medikamentidele.

Olen kuulnud, et ka paastumine on soodne liigeseravi meetod, viivat mürgid kehast välja.

Paastuminegi on üks abimees medikamentoossele ravile. Kui paastuda täpselt arsti terviseskeemi järgi ja näljapäevadest ettevaatlikult välja tulla, võib sellest abi olla küll. Isiklikult arvan, et sellega pikaaegset efekti ei saavuta nii nagu ka külmaraviga.

Liigeste masseerimine, tohib sedagi kasutada?

Liigeseid ei masseerita. Aga liigesevalu puhul võib tekkida reflektoorne lihaspinge, mis valu veelgi suurendab, sel puhul aitab massaaz lihaseid lõõgastada.

Paljude tõbede puhul on viimasel ajal märksõnaks stress. Kas ka liigesehaiguste korral?

Reumatoidartriidi puhul võib see tõesti vallandavaks faktoriks olla, kui kõik eelnevad tegurid on juba organismis olemas.

Liigesehaiguste ravimid?

Need määrab küll ainult arst-reumatoloog, aga valuvaigistina ja põletiku leevendajana võib tarvitada ka käsimüügis saadavat iboprofeeni või määrida haigeid kohti Dolgit- või Mobilat-kreemiga. Kui aga valu püsib, tuleks tingimata arsti poole pöörduda.

Doktor Kati Otsaga vestles
JUTA ÜTS

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi