Bronhiidi raviks ka teine võimalus

20.oktoobri Terviselehes kirjutab loodusravitseja Elga Miil "ka kõige rängema bronhiidi väljaravimiseks kasutatavast rohust", milleks ta pakub välja purukstambitud paiselehe lehtedest suhkru kaasabil valmistatud siirupit. Artikli lõpuosas mainitakse paralleelselt vihjamisi ka õiesiirupit, selle valmistamisest aga lähemalt ei räägita.

Kolme autori (Tammeorg, Kook, Vilbaste) kunagi mitmes trükis välja antud "Eesti NSV ravimtaimed" pakub droogina kasutamiseks vaid paiselehe lehti, õitest ei pajatata selles kontekstis sõnagi. Tatjana Gorbunova mahukas raamatus "Ravimine taimedega" (III tr. 1995), kuhu on kogutud paljude maade rahvameditsiini kogemusi, on droogina kasutatavatena märgitud nii lehed kui õied (lk 420), kuid rohkearvuliselt toodud retseptides on leidnud mainimist vaid paiselehe lehed, õisi ei olnud märgata (hoolimata raamatu põhjalikust läbitöötamisest) mitte kusagil. Tõenäoliselt sellepärast ongi meil paiselehe õite kasutamine seni peaaegu et varjusurmas.

Küll aga tõstab paiselehe õied kilbile tuntud Austria ravimtaimedega ravitseja Maria Treben oma teoses "Tervis Jumala apteegist" (1991, lk 15): "Bronhiidi, neelupõletiku, bronhiaalastma ja rinnakelmepõletiku (pleuriidi) korral on see parim vahend. Astmaatiliste hoogude ja õhupuuduse korral on soovitatavad inhalatsioonid selle ravimtaimega temas sisalduvate salpeetrisoolade tõttu."

Põhiliselt selle teose soovitustele tuginedes võib välja pakkuda ka tulemusliku tarvitamisõpetuse. Paiselehe õite teed tavaliselt ei keedeta. Võetakse 2 kuhjaga teelusikatäit õisi 1 kl keeva vee kohta ja lastakse 20-30 min soojas tõmmata (olen kasutanud termosnõu, kuna kuumas lahustuvad mõjuained paremini). Seejärel tee kurnatakse. Juuakse lonkshaaval 2-3 kl päevas, seda kõigi eelmainitud haiguste puhul.

Inhalatsiooni (kuuma auru sissehingamist) soovitatakse samuti teha mitu korda päevas, seda eriti just hingamisvaeguste korral. Inhalatsioonil kasutatud tee on hiljem, sobiva temperatuurini jahutatult, kasutatav joomiseks. Veel soovitatakse juua õieteed meega mitu korda päeva jooksul köha ja pideva kurgu kareduse korral.

Teed ei soovitata korraga valmistada üle 2 päeva vajaduse.

Kes paiselehesiirupi valmistamise protseduuri ehk liiga keeruliseks ja aegaviitvaks peab, kuid keda on bronhiit vahetevahel kimbutama kippunud, võikski kevadel (aprilli lõpul, mai algul) koguda paiseleheõisi, mis juba enne lehti välja ilmuvad. Isiklikult olen korjanud vaid õisi, ehkki kirjanduse andmeil võib neid korjata ka koos õievarrega. Viimased kipuvad aga õitest halvemini (aeglasemalt) kuivama. Isiklikke kuivatamisvõimalusi silmas pidades võiks sellega arvestada. Õisi koos vartega soovitatakse kuivatada kuivatis temperatuuril 50-60oC ("Ravimtaimeatlas", lk 208). Säilivus kuivas kohas (kuid mitte kilekotis) kuni 3a. Mingeid vastunäidustusi ega halbu kõrvalmõjusid paiseleheõite kasutamisel ei ole.

HEINO SÕRM