Talv jääb veel taeva

Vihmad on rohumaa kamarad pehmeks leotanud. Puud ja põõsad on sügisese kollase rüü lahti lasknud. Maamehed on põllud mustaks pööranud. Kui jalg käib adra taga, on meil ikka midagi maarjamaist hamba alla panna.

Kellaaeg hakkas nüüdsest peale käima päikese järgi. Saab uuesti kehtivaks ütlus: "Kindel kui kellavärk." Mittependeldav elurütm on tervislikum.

Mida näitavad loodusmärgid edasiseks?

Loodusvaatleja Aadu Irs: Sügisene suurim soojaperiood - vananaiste suvi - on veel saabumata. 9. novembril luuakse uus kuu ja siis selle paiku on ka ilusaid ilmu oodata. Kui pikalt päikesepaistet jätkub, on raske ennustada. Ööd on muidugi külmad. Huvitav, et siilid veel jalutavad väljas - tavaliselt nad sel ajal on juba ammu talveunes. Vihmaussid on maapinna ligidal. Mesilased käivad veel hoolega väljas. Koprad ei tegutse nii, nagu saabunuks külm. Peale kurgede on haned ja luiged veel minemata. Mõnel ilusal sügisõhtul on sääsedki väljas.

Paljud taimed jätkavad õitsemist. Marjapõõsad jõuavad veel valmistada õiepungi, tuleval aastal peaks tulema hea marjasaak. Puudelt lehtede langemisega oli üks segane värk. Raagumine algas puudel nii ladvast kui altpoolt peaaegu üheaegselt. Oli näha ka, et osadel puudel alumised oksad lasksid lehti varem lahti. See on märk, et talv jääb veel tükiks ajaks taevasse. Ühel päeval nägin, et hakid tegid pikki pikeerimislende - see näitab tormituulte võimalust.

Mutid, mügrid ajavad üles kõrgeid mullahunnikud. See on märk allmaa elanike talveks valmistumiseks.

Kui külm ükskord kohale jõuab, siis tuleb ta äkki ja on krõbe. Tihased tulevad akna taha koputama.

HELDUR KARRO

Foto: Lehtede langemisega on segane värk.
Verner Puhmi foto