Tomat tervisele

Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi- ja maitseomadustele.

Tomati biokeemiline kooslus

Tomat sisaldab rohkesti vitamiine nagu B1, B2, B3, K, P, B6, C, karotinoide (lükopiin, beetakarotiin jt) ja mineraalaineid nagu kaaliumi-, raua- ja fosforsoolade näol. Valmis viljades on C-vitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis, hästi omastatavat rauda rohkem kui kanalihas, kalas, piimas. On teada, et viljades on 2,5-6,5% suhkruid, orgaanilisi happeid.

Tomat ravimina

Rahvameditsiini seisukohalt on tomatit vähe uuritud. Ometi on tomatipulber laialt kasutusel farmaatsiatööstuses looduslike toidupreparaatide valmistamisel (Carotenoid Complex). Tomatis sisalduvad karotinoidid on olulised meie organismis raku tasemel, kus nad toimivad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale ja reaktiivseid hapnikumolekule (rakumembraanide kaitse). Kõrge karotinoidisisaldus veres on aga tugeva tervise ja pika eluea tagatis. Tuleb üksnes teada, et tomatis leiduv karotinoid lükopiin omastub organismis paremini kuumtöödeldult. Karotiinist organismis moodustub A-vitamiin, mis deponeerub ja püsib kaua.

A-vitamiini puudusel soovitatakse juua 1 kl tomatimahla päevas (nägemise halvenemisel on tomat omal kohal). Kuna tomatis on tugevatoimelised fütontsiidid, on tomati pehme sisu kasutusel infektsioonilistel nahahaigustel ja haavade ravil. Värske tomat ja tomatimahl on hea ainevahetushäirete, südame-veresoonte, neeruhaiguste, kehvveresuse ja mao-seedetrakti häirete puhul, kuid ei sobi kõrge maohappesusega kulgevate haiguste korral. Tomat mõjub soodsalt maksale, kuid ei sobi sapikivitõve puhul (sisaldab palju orgaanilisi happeid, mis soodustavad sapiteede kokkutõmbeid).

Tomat toidulaual

Tomat rikastab ka toidulauda. Tomati kasutamine sooja toiduna, kuumtöödelduna on meil suhteliselt tagasihoidlik, rohkem ikka mahlana, salatitena. Populaarsust on võitnud ketšup. Kui tomatid omast käest võtta, valmistame ketšupi ise.

Tomati ketšup

1 kg tomateid, 1 sellerimugul, 2 sibulat, 2 punast (rohelist) magusa pipra kauna (või õuna), 1/2 kl suhkrut, 1 spl soola, 1 tl 30% äädikat, 1/2 tl jahvatatud vürtse (muskaatpähkel, nelk, kaneel, pipar).

Tükeldatud köögivili keedetakse (küpsetatakse ahjus) pehmeks väljaimbunud mahlas ning surutakse läbi sõela või püreeritakse mehaaniliselt. Püree pannakse uuesti keema, lisatakse maitseained ja keedetakse parajal kuumusel pidevalt segades 10-15 min. Pannakse kiirelt eelkuumutatud pudelitesse või purkidesse, suletakse õhukindlalt. Et hoidisele ei tekiks seismisel hallitust, võib pinnale valada 1 cm paksune kuumutatud õli.

Tõeline vitamiinipomm, rohke karotinoidi sisaldusega oleks hautis segaköögiviljadest, mis säilib hoiuruumis järgmise saagini.

Tomatihautis

3 kg tomateid, 1 kg mugulsibulat, 1 kg porgandit, 1 kg kabatšokki, 1/2-1 kg magusat paprikat, 0,5 kg petersellijuurt, 200-300 g küüslauku, suhkrut, soola, äädikat, maitseürte, õli hautamiseks.

Puhastatud ja tükeldatud köögiviljad hautatakse õliga ahjus pehmeks, kõik komponendid eraldi. Ühendatakse suurde keedupotti, lisatakse maitseained, suhkur, äädikas. Keedetakse tasasel tulel ca 20-30 min. 5 min enne lõplikku valmimist lisatakse peenestatud küüslauk, et säilitada tema aroom ja raviomadused. Maitseürtidena kasutatakse basiilikut, majoraani, tüümiani.

Üksikute toiduainete vahekorda võib muuta või asendada samalaadsetega. Täidetakse kuumana purkidesse ja suletakse õhukindlalt.

Selline hoidis sobib koos kartuliga, makaronitoodetega, pizza katteks, suppidesse, lisandiks soojalt või külmalt kala-liha toitudele, iseseisva salatina, sooja võileiva katteks jne.

Hoidistada võib ka rohelist tomatit koos sibulatega, sel juhul 1 kg tomati kohta võetakse tunduvalt rohkem äädikat (st 3-4 spl 30%). Veel võib valmistada toorest tomatipüreed maitseürtidega (ilmtingimata basiilik) sügavkülmikusse. Selleks võiks kasutada külmutamisprotsessil jääkuubikute valmistamise nõud, hiljem külmunult ümber tõsta suurtesse karpidesse või kilekottidessse. On mõnus kasutada toitude maitsestamiseks, pizza valmistamisel jt.

Iseseisva toiduna sobib tomatit praadida (nagu kabatšokki), täita köögiviljadega-juustuga-hakklihaga ning seejärel ahjus küpsetada.

Tomat sobib köögiviljahautistesse, ahju vormiroogadesse seente, sibulate, hapukurkide, kartulite või pastadega (tangainetega). Rohkelt kasutatakse nende toitude juures küüslauku ja sibulat, ahjuroogade puhul kindlasti riivitud juustu. Tomatist võib valmistada imelise püreesupi, tihendainena jahu ja muna. Eraldi serveeritakse pidulikel juhtudel rõõsk vahustatud koor rohelise sibulaga.

Tomatisupp riisiga

1/2 kl riisi, vett, 1 1/2 l kondipuljongit, 1 sibul, 1 tl võid, 400 g tomateid, soola, suhkrut, pipart, maitserohelist.

Riis keedetakse veega eraldi. Keevasse puljongisse pannakse võiga läbikuumutatud peeneks hakitud sibul, tomatirattad, keedetud riis, maitsestatakse ja keedetakse 5-10 min. Serveeritakse rikkalikult tilli ja peterselli lehtedega, kõrvale võib pakkuda rohelisega maitsestatud hapukoort.

Hommikune tomatijook

3/4 kl kefiiri (maitsestamata jogurt), 1/4 kl tomatimahla, 3 tl hapukoort, 1 tl suhkrut, veidi soola. Maitsestada võiks veel kuivatatud ürtidega. Mahla asemel võib võtta ka toore tomati, kuid sel juhul kasutame mikserit.

Hommikusöögina tomatimahla joomine on laialt levinud, juurde võib pakkuda sooje võileibu juustuga, soolaseid küpsiseid, röstsaia, juustukuubikuid, oliive. Tomatimahla võib segada ka müslitega.

AIVE LUIGELA