Haarav ja kasulik

(Tervisesaade "Käi Jala!" Eesti Televisioonis igal pühapäeval kell 18.15)

Uute saatesarjade puhul on tavaliselt ikka nii, et algul kogub asi jõudu. On toorevõitu. Septembrist Eesti Televisioonis kavas olev saade "Käi jala!" oli aga kohe üllatavalt küps. Ei näinud küll esimest saadet, kuid vestlesin seal esinenud meditsiinidoktor Jaak Uibuga, kes on üks eestlaste tervisest paremini informeeritud arstidest. Tema andmed ja mõtted eesti rahvastiku tervisest 21.sajandi künnisel olid igati avasaate kohased.

Iga "Käi jala!" saade on huvitav, sisukas ning parajalt hariv. Hea, et esinema on valitud nooremad arstid, värsked näod. Kuidas küll on ära tüüdanud need ülitargad viimast tõde teadvad arstionud-tädid! Nende üleolev hoiak ja jutt on aastate jooksul pähe kulunud ning sunnib telekanalit vahetama.

"Käi jala!" saates on kõik teisiti. Tempokas saade on lisaks hästi valitud esinejatele ka pildiliselt huvitav, isegi ilus vaadata. Siinkirjutaja pole asjatundja, välja toomaks kõiki rezissööri ja operaatori leide, igatahes pole tervisesaadetes midagi sellist varem nähtud. Kõik on pisiasjadeni läbi mõeldud. Pildimaterjali taustaks sobiv muusika, seda isegi intervjuude puhul.

Pakutav teave mõjub usaldusväärse ja vaatajalähedasena. Ka ei saa öelda, et see oleks kas ainult noortele või vanadele. See on kõigile.

Saate autor on Anne Lill. Kes aastaid tegelnud tervisedenduslike projektidega. Kõik see annab lootust, et häid saateid tuleb veelgi.

Tubli, et stsenarist on sõnad suhu pannud ka saatejuhtidele - need pole pelgalt mikrofonihoidjad. Veelgi enam - nad on ka endale asjad selgeks teinud, mistõttu oskavad küsimusi esitada loomulikult, suudavad aktiivselt teemaarenduses kaasa lüüa. Saatejuhid Anu Välba ja Urve Siipsen hoiavad saadet kenasti koos, nende esinemine on meeldiv kõrvale ja silmale.

Igas saates on üks keskne teema ja paar väiksemat. Vaatleme neist mõnda.

3.oktoobri saates räägiti töötervishoiust, eriti aga arvutiga töötamisel ette tulevatest terviseohtudest. Töötervishoiu asjatundja meditsiinidoktor Kristjan Pordi arvuti ees improviseeritud vestlus saatejuhiga oli äärmiselt haarav, paljut kuulis vaataja esmakordselt. Pealegi oli vestlus ilusas eesti keeles, vaba meedikutele omasest kantseliidist. Kahju, et dr Port nii harva esineb, teda tahaks kuulata rohkem.

10.oktoobril oli peateemaks gripp ja sellest hoidumine. Jällegi oli leitud väga hea esineja - Merimetsa haigla peaarst Kai Zilmer. Selgus, et gripivastase vaktsineerimise efektiivsus on 60-90%, vaktsineeritud kas ei haigestu või põevad kergemini. Väga hästi toodi välja ohugrupid, kelle puhul vaktsineerimine eriti vajalik. Nt Tallinna Kaubamaja töötajatele on see korraldatud asutuse poolt.

Tänavausutlustest selgus, et mitte kõik ei tõtta vaktsineerima, paljud loodavad gripist võitu saada tervisliku eluviisi ja toiduga, organismi karastamisega. Igati asjakohane oli dr Zilmeri soovitus konsulteerida vaktsineerimise suhtes arstiga. Sestap polnud päris õigustatud saatejuht Urve Siipseni üleskutse - kõik vaktsineerima. Ei läinud kokku saates varem öelduga ja paistis vaktsiine sissetoova firma reklaamina. Kui vaid ainuüksi 10 000 inimest laseksid end vaktsineerida, suurendaks see vaktsiinide firma käivet ligi miljoni kr võrra.

17.oktoobri saate keskne teema oli vähi ärahoidmine. Arutleti, mida on vähivastases propagandas valesti tehtud. Psühholoog Mare Pork mainis, et kui puudega inimesed on ühiskonnas omaks võetud, siis vähihaigetega suheldakse ikka veel ebamugavuse ja hirmuga. Vähist rääkides tuleks rohkem rõhutada uusi võimalusi haigete inimeste abistamisel. Saates oli selle kinnituseks mõjus näide - vähist täielikult tervistunud naine, kes praegu juhib Põhja-Eesti Vähihaigete Ühenduse tööd. Ta rääkis, et suure osa organisatsiooni tööst võtab tegelemine vähihaigete omastega - neid tuleb õpetada, kuidas suhelda ja elada koos vähihaigega.

Igal aastal registreeritakse Eestis 5000 uut vähijuhtu. Mõtlemapanevad olid prof Väino Rätsepa andmed, mille järgi tasuta kõrgetasemelisele vähiuuringule tuli kutse peale vaid iga teine naine. Vähivastases selgitustöös on veel palju ära teha, kõnesolev saade täitis ses suhtes igati eesmärgi.

Saates oli ka korduvalt juttu hirmust ja ebamugavustundest vähiteema käsitlemisel.

Saate vaatamise ajal ja ka järel jäi püsima elujaatav toon. Seda tulebki ehk lugeda saate suurimaks õnnestumiseks. Kes soovib aga saada vähi kohta põhjalikumalt ja rohkem teavet, otsigu üles 6.oktoobri Terviseleht.

24.oktoobri põhiteema käsitles koolilaste toitumist. Selgus, et ainult 15% koolilapsi sööb nii, nagu arstid ja toitumisasjatundjad soovitavad. Pikemalt arutleti, miks lapsed ei joo piima. Teades, et piima hind võib tõusta 8-9 kr liiter, on karta, et joojaid jääb veelgi vähemaks. Teiselt poolt on hea meel, et valitsus leidis raha igale esimese klassi lapsele tasuta klaasi piima jaoks päevas. Võibolla püsib neil lastel piimajoomise harjumus ka vanemas eas.

Ka saate väiksemad teemad olid huvitavad, sageli ootamatud teema valiku ja kujunduse poolest. Olgu nimetatud fitpalliga võimlemine, keppidega käimine, arvutitoolil võimlemine, õuna imevägi tervisele, hiirte hävitamine, jala seenhaigus jne. Lõik stressi maandamisest looduses oli ka väga ilus.

Spordiarst Kadri Rebase ja saatejuht Urve Siipseni vestlus üleliigsetest kilodest toimus staadionirajal. Üsna keeruline asi sai nauditavalt lihtsalt ära seletatud. Just nii tuleks tervisespordist rääkida. Ootan, et mõlemad esinejad jätkaksid samal teemal ka edaspidi.

Eesti Televisiooni reklaamlause lubab häid saateid iga päev. "Käi jala!" on üks neist. Olgugi, et räägitakse tervisest ja haigustest, ei ole selles virisemist ega hädaldamist, saade loob erksa meeleolu. Kas pole veel "Käi jala!" saadet avastanud, soovitan soojalt! Saadet korratakse neljapäeviti kell 16.15.

PEETER LASTING