Lapsed on liikluses ohus

Lastearst Leo Tamm puutub Mustamäe Lastehaiglas pea iga päev kokku lastega, kel saanud kannatada liiklustraumas.

Kas ütleksite kõigepealt, kuipalju lapsi liikluses traumasid saab?

Laste liiklustraumad moodustavad kõikidest traumadest (olme-, spordi-, kooli- jne) ligi 40 %. See on suur osa. Probleem seondub tihedalt meie haigla trauma- ja ortopeediaosakonnaga (paljud Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Eesti lapsed satuvad traumaga meie haiglasse), sest liiklusõnnetuse läbi elanud lapsed on tavaliselt ravil pikka aega. Esialgu satuvad nad intensiivraviosakonda, siis närvi- ja lõpuks jääknähtudega taastusraviosakonda.

Kui pikk on pikk aeg?

Kui tegemist on luumurruga, siis on laps kuu-kaks kipsis. Seejärel hakkab käima taastusravis. Oleme 7-8 aasta jooksul analüüsinud, mis saab lastest, kel on ajakoljutrauma. Ajuvapustus on trauma kerge vorm, ajupõrutus raske, millele kaasnevad tavaliselt luumurrud, koljuluumurrud ja need lapsed jäävad meile ravile aastateks.

Pole harvad juhud, mil näiliselt kerge liiklustrauma lapse hilisemat elu ja arengut tunduvalt häirib. Laps satub meile kaheks-kolmeks päevaks traumaga, talle tehakse ajuturse vastast ravi ning näib, et haige paraneb, kuid nähud ( tekivad õpiraskused, kõne- ja käitumishäired) ilmnevad alles kuu aja pärast. Sellest nähtub, kui tähtis koht on liiklustraumade puhul taastusravil.

Kus ja millal ja miks lastega Tallinnas kõige enam liiklusõnnetusi juhtub?

Tegime analüüsi erinevate linnaosade lõikes ja selgus, et kõige ohtlikum on lastele Lasnamäe elurajoon, kus puuduvad mänguväljakud. Kui vaadata meie haigla ümbrust, siis on samuti näha, et kõnniteed on katkendlikud. Sellistes tingimustes on tänaval liikuvad ja mängivad lapsed eriti suures ohus. Sesoonselt võiks öelda, et mais juhtub liiklusõnnetusi lastega kõige rohkem, suvel tekib teatud langus (traumapunktis on ühel päeval pöördumisi keskmiselt nii 100 ringis). Tõus algab taas augustis, kui lapsed maalt linna tulevad. Õnnetuste arvu kergitavad rulluisud, rulalauad, see, et sõidetakse kaitsevahenditeta. Teistes põhjariikides on lastel kohustuslik sõita jalgrattal kiivriga, küünarnukikaitsetega, siin ei tehta aga väljagi, kui neid ei ole.

Küllap johtuvad õnnetused rohkem laste tähelepanematusest ja käitumise ettearvamatusest?

Seda kindlasti, kuid Tallinnas on põhiline ohutegur siiski see, et linnas puudub turvaline liiklus. Võitleme küll innukalt rattateede eest, aga pole õieti kõikides kohtades radu jalakäijagi jaoks. On palju selliseid kohti, kus autod on pargitud kahele poole teed, jalakäija peab kõndima keset sõiduteed, kus aga kihutavad ka autod. Olles Tallinnas kaua elanud, olen märganud, et alles siis, kui keegi jääb auto alla, pannakse üles märgid. Meie haigla juures pole aga näiteks ühtegi ülekäigurada, mis viib bussipeatusse, tähistatud. Tulite, nägite. Peagi valmib autoparkla, kuid arvan, et seegi ei lahenda probleemi.

Riigikogu otsusega liiklustraumade vähendamiseks nähti lastele autos ette turvatoolid. Pered raiskasid nende toolide ostmiseks tuhandeid kroone. Sest kui neid pole, politsei trahvib jne. Arstid aga teavad, et lapsega juhtub autos õnnetus vaid juhul, kui on tegemist raske avariiga - kaks autot sõidavad kokku. Märksa rohkem õnnetusi juhtub tänaval - lastele sõidetakse otsa. Need välismaised turvatoolid pole ennast õigustanud. Laste traumatism pole nende ostmisega vähenenud.

On see arv tõusnud?

Ei, püsib enam-vähem ühel-samal tasemel.

Missuguses eas on lapsed liikluses kõige tähelepanematumad?

Haavatuim iga on kuskil 7-10 aastani ja taas alates 12. eluaastast. Hiljuti tegi TV meil saadet, vesteldi ühe liikluses kannatada saanud 7aastase poisiga, kes rääkis küll, et ma teadsin, teed ületades tuleb vaadata vasakule ja paremale, kuid vaatamata sellele jäi ikkagi auto alla.

Ilmselt aitaks liiklusohutusele kaasa koolitee täpne kaardistamine. Tavaliselt kooliteel midagi ei juhtugi, vaid ikka siis, kui on vaba aeg, ollakse mänguhoos. Lastele pole veel mängukohti piisavalt, kuid neile ei meeldigi mängida seal, kus on ette nähtud, nemad tahavad mängida seal, kus on põnev. Vahepeal taheti lapsed kesklinnast suunata perifeeriasse - see ei õnnestunud. Maailmas pole see kuskil õnnestunud. Noored tahavad liikuda citys, kuid neile peaks olema loodud sinna turvatsoonid.

LEO TAMMEGA vestles SILLE MAKSIMOV