Maa ja taeva vahel

Kreekasse juhtusin juhuslikult, ühe vene ajalehe kuulutuse peale. Pakuti suhteliselt odavat charterreisi, mille programmis olid sõidu-, hotelli-, hommikusöögi ning mõne prii lõuna- ja õhtusöögi kõrval soovi korral ette nähtud ka mõningad ekskursioonid.

Juba paari nädala pärast viis meid Aerofloti lennuk müstiliste jumalate maale. Maandusime Thessalonikis, kust edasine tee kulges sihtpunkti - Kastoria linna, mis asub Kreeka loodeosas ca 40 km kaugusel Albaania-Makedoonia piirilt (otsejoones veel lähemal).

Kreeka, Ellada

Vähe on inimesi, kellele need sõnad midagi ei ütle. Nad on kultuuri-, ajaloo-, tsivilisatsiooni-, demokraatia-, kunsti- ning filosoofiamõistete sünonüümid. Kreekat peetakse õigusega Suure Lääne kultuurihalliks. Ta on nagu Louvre või Ermitaaz, mis koosneb paljudest saalidest. Võib öelda, et meie külastasime ainult paari selle rikkaliku pärandiga maa saali. Lisaks ca 1000 km läbisõit mööda Makedoonia provintsi Põhja-Kreekas ning Fessaaliat Kesk-Kreekas andis põgusa ülevaate loodusest, pinnavormidest, arhitektuurist jm.

Allpool peatuksin ainult ühel nendest saalidest. Erilist huvi mulle kui geoloogile pakkus Meteora, millele reklaambuklettides omistati geoloogilise ime tiitel. Ette rutates pean tunnistama, et oma eriala tõttu olen näinud mitmesuguseid geoloogilise tegevuse tagajärjel tekkinud maapinna vorme, kuid siin oli tegemist tõepoolest teatud mõttes uunikumiga. Oma eripära tõttu võiks teda sättida vast ühte ritta kunagi Vietnamis nähtud auklike ja fantaasiarohkete kujunditega mustavärviliste lubjakividega.

Geoloogiline ime

Teekond Kastoonia linnast Kesk-Kreekas oleva vaatlusobjekti Meteorani kulges mööda mägist ala. Alles siis, kui olime ületanud rida mäekurusid, avanes meie ees kaunis vaade Fessaalia provintsi keskosas laiuvale madalikule. Seal voolas Piniose jõgi, mis põhja pool kadus Tempo-nimelisse kuristikku. Pisut lõuna pool muudab jõgi mitmel korral oma suunda ning voolates ümber Olümpuse mäestikuahela lõuna poolt, suubub Egeuse merre samal laiuskraadil, kus ta on alguse saanud.

Fessaalia madalik on põhiliseks põllumajandustootmise alaks Kreekas. Muinsuspärandist on lugeda, et ta oli asustatud juba ligi 3000a tagasi. Vastavalt sellele oli sel regioonil, eriti ellenistlikul perioodil tähtis osa Kreeka kultuuriloolises arengus. Bütsantsi ajal oli tähelepanuväärne osa kristliku õigeusu kirikul. Soodsad looduslikud tingimused ning pinnavormide eripärad, tagamaks eraldatuse muust maailmast, meelitasid siia kanti palverändureid, usklikke ja teisi seiklejaid.

Meteora kerkis meie ette ootamatult, püüdis omapäraga meie pilgud, sundides vaistlikult haarama fotoaparaati. Muinasjutuline vaatepilt! Peaaegu verikaalsete kaljusammaste jalamil paikneb kääbuslinn oma heledate punakatustes nukumajakestega, - nii vähemalt nad paistsid kaljumüüride taustal.

Lähemale jõudes omandas ohkama panev pilt realistlikuma sisu. Mägede jalamil asuv linn Kalabaka tekkis tänu Meteorale, teenindamaks viimase külalisi. Sellest kõnelevad arvutud söögikohad: üle 15 hotelli, kämpingud jm turismi, füüsilise ja vaimse puhkuse tagamisega seonduv.

Milleks loodus on võimeline!

Meteora kerkib vaataja ette järsku, sisendades hirmu, aukartust, kuid samal ajal vaimustust ning lootust peidupaigale. Imetlusobjektiks on 100-150m kõrgused tornmäed ning kaljujärsakud, mis on kroonitud kloostrite, skeetide ning üksikute mägede külge kleepuvate koobaskongidega. Mäed on ajapikku omandanud kõige ootamatumaid vorme. Kirjeldada on seda vaatepilti raske, kui mitte võimatu. Seda peab nägema oma silmaga, veendumaks, milleks kõigeks on loodus võimeline.

See torn-mägede ja kaljujärsakute moodustis on tekkinud ajaliselt tertsiäärajastus, ligi 60 miljoni aasta eest, tolleaegse kinnise rannajärve (limaani) kohale. Koosnevad nad settekivimitest, mis on kunagi tekkinud ümbritsevate mäeahelike erosiooni tõttu ning vooluvete poolt tooduna rannajärve. Maapinna kerkimise tagajärjel toimus läbimurre. Veed, mis täitsid rannajärve, suundusid otse Egeuse merre. Erosioonile pidasid vastu ainult teistest enim tsementeerunud pinnaste erimid. Ilmastiku - päikese, tuule, sademete ja temperatuurikõikumiste tõttu omandasid nad tänaseks eriskummalisi vorme.

Meteora - koht hingerahuks

Palverändurid avastasid selle koha ning 14.saj oli püstmägede kuplitele ehitatud juba 24 kloostrit. Olles juba 11.saj alates tunnustatud mõjuvõimsa mungakeskusena, pole Meteora ainult palvepaigaks, kus propageeritakse kuulekust, mõistetakse hukka soove (ihalusi) ning sepistatakse usku, vaid ta on üle maailma tuhandete külastajate meelispaigaks. Tänu ainsale omalaadis kivimassiivile, mis on omane ainult Meteorale.

Mäetippu jõudsime keskpäevaks, Grand-Meteora kloostris parasjagu peetavaks lõunavaheajaks. Busside ja autode vähesus parkimisplatsil viitas sellele, et hooaeg pole veel alanud. Samal põhjusel sujus loiult ka meenete - igas suuruses koopiate kuulsamatest ikoonidest, küünlajalgade, usuteemaliste joonistega taldrikute, raamatute, märkide jm - kaubandus.

Vaade ülevalt on fantastiline. Iga vähegi romantiline natuur tundis, kuidas teda haaras mingi seletamatu sisemine vabadustunne ning mõttes avastas end hõljuvana kõrgemates sfäärides. Ka vähemromantiline, kelleks ennast pean, ei saanud jääda ükskõikseks. Uhkusetundega vaatad ülevalt alla, kus otse su jalgade all on nagu graafikalehel maaliline Kastraki külake, Fessaalia oru ja seal lookleva Piniose jõe taustal ajalooline Kalabaki linnak.

Olgu tähendatud, et suursugune ja majesteetlik Grand-Meteora klooster asub 613m ümp. Rajatud on ta 14.saj Athanasiose poolt ning teiste kloostrite taustal kujunes kõige rikkamaks ja võimsamaks kloostriks, eeskätt tänu Serbia imperaator Urosele, kes mungaks pühitsetuna tõi kloostrisse tohutu varanduse.

Kuidas sai klooster mäe otsa?

Klooster siseõues on kirik või kabel, refektoorium (söögiruum), raamatukogu ja varakamber. Äärtes asuvad kellatorn, tõstuki ruumid ning kloostrikongid. Varakambrisse, mida tänapäeval nimetatakse muuseumiks, on koondatud mitmesugused kunstiteosed ja teenistusevahendid: eeskätt ikoonid, kirikliku talituse esemed ja rüüd, vitriinides riistad kulla-, hõbeda-, vääriskivide, emaili ja pärlite inkrustatsiooniga. Raamatukogus jagub usulektüüri kõrval hulganisti vanu, pergamendil kirjutatud usu-, kiriku-, ajaloo-, meditsiini-, filosoofia- ja matemaatikatemaatilisi käsikirjade kogumikke. Grand-Meteoras on neid 610, Püha Varlaami kloostris - 269. Kõik need reliikviad on suureks rahvuslikuks rikkuseks.

Esimene küsimus, millest iga külaline huvitub: "Kuidas need rajatised said sinna mäe otsa ?" Paraku on nende ehitiste rajamise tehnoloogia suures osas lahti mõtestamata või hoitakse koguni saladuses, - nii vastati meile. Niipalju on teada, et ühendus maaga toimus algselt ülakorrusel oleva vintsi-, köisredeli- või võrkkorvi abil. Praegusajal on seal rippsillad ja trepid.

Muljet avaldasid kloostrite kuppelkatused, ka Kreeka hilisajale omased puidust rõdud ning nende kohale ehitatud ülakorrused (pööningud), mis ripuksid nagu õhus. Siit pärineb ka Meteora nimetus (samastamine meteoriidiga). Nimelt Athanasiose kloostri rajamisel kaljujärsakule jäi kloostri ülemine osa rippuma Maa ja Taeva vahele.

Munkadega kloostris

Õnnestus pääseda Püha Varlaami kloostrisse. Lunastanud pääsmed, võtsid meid vastu mungad, pakkudes pükstes naistele peale tõmbamiseks musti seelikuid. Munga saatel suundusime kõigepealt kloostri kõige pühamasse paika - kirikusse (kabelisse). Sisenedes ruumi tunnetati imelist usu- ja lembusetunnet. Puidust kullatud ikonostassid suurepäraste ikoonidega, rikkalikud seinafreskod lõid vastava atmosfääri. Ikonostassidel ja seintel maalitud erakute-pühakute kujud nõrga vilkuva küünlavalguse ning õlilampide tagasihoidliku valguse taustal näisid märku andvat, et nad tahaksid sinuga rääkima hakata.

Mungad ise elavad nagu teises ajadimensioonis, alludes sajandite jooksul välja kujunenud päevareziimile. Peale igapäevaseid, vähemalt kolme palvust, tegelevad nad äraelamiseks vajalike töödega. Teatavasti erinevad kristliku õigeusu mungad, nt buddausulistest sellepoolest, et peavad ise kandma hoolt oma äraelamise eest. Oma õitsengu ajal - 17.sajandil - said nad märkimisväärset toetust ja kingitusi imperaatorite, kirikute ja eraisikute poolt ning võimudelt privileege.

Tänaseks tegutseb ainult 6 kloostrit, mille väikearvuline asurkond võitlevad äraelamise, hoonete ja ikoonide renoveerimise eest. Sissetulekuallikaks on koopiate tegemine ikoonidest ning teiste usutemaatiliste meenete valmistamine. Kloostrite külastatavus on suur ning teadagi, igaüks soovib midagi kaasa võtta...

*

Meteora on ideaalne koht hingeliseks puhastuseks, mõtisklemiseks maailmaelu ja selle keerdkäikude üle. See on koht, kus õpetatakse kuulekust, mõistetakse hukka ülearused ambitsioonid ning pühendatakse Jumalausku. Meteora tõmbab magneedina ligi tuhandeid inimesi üle terve ilma.

ERNA SEPP

Fotod: 1. Meteora kerkib su ette järsku. 2. Vaade ülevalt on fantastiline. 3. Meeneteputkad meelitasid kirevusega. Autori fotod