Geriaatriaprobleemid Saksamaal

• 81% ajurabandusega haiglasse sattunutest on üle 65a vanad.
• Eakate osakaal elanikkonnas on umbes 16% - haiglaravil olnutest on eakaid 34%.
• Elatanutest enamus on nn multihaiged - st nad põevad üheaegselt mitut ägedat või kroonilist haigust: vanadusdiabeeti, osteoporoosi, skleroosi, südame-vereringehaigusi. Lisaks esinevad nägemis- ja kuulmishäired, liikumisvaegus, kõikuv vererõhk ja - väga olulise tegurina - meeltesegadushood ravimite liigtarvitamisest.
• Üle 70aastastest ligi veerand saab 5 ja rohkem ravimit - pole harvad juhused, et patsient neelab 20 ja enamgi tabletti päevas.
• Insult on peamine põhjus, miks jäädakse hooldushaigeks.

Esimene geriaatriahaigla loodi Saksamaal 1967.a Hofgeismaris. Nüüdseks on see Evangeelse Gesundbrunneni Haigla nime all kujunenud 120 voodikohaga musterhaiglaks, kus haigete eest hoolitseb 9 arsti, 80 hooldajat, 15 füsioterapeuti, 14 ergoterapeuti, 5 logopeedi, 1 sotsiaaltöötaja, 1 dieedinõunik, 1 muusikaterapeut. Just sellises mitmekesisuses näeb peaarst dr Werner Vogel ravimise peamist efekti. Geriaatriakeskusi on Saksamaal juba 250 ringis ja tööpõld ulatub ägedate haiguste ravist omaste nõustamiseni. "Liikumisvõime taastamisele suuname peatähelepanu - palju käiakse, võimeldakse, nii ruttu kui võimalik lähevad patsiendid sööma ühisesse söögiruumi, puhkeruumidesse jne - sest nad peavad pikema viivituseta uuesti õppima või taastama seda, millest haiguse tõttu ajutiselt ilma olid."

Neuperlachis loodi geriaatriaosakond sisehaiguste osakonna juurde ja ülemarst dr Heinrich arvab: "Geriaatriavoodikohtade loomine on uus etapp haigete eest hoolitsemisel. Need ei erine suurt muust osakonnast - seal on lihtsalt tunduvalt rohkem personali; pesemisruumid, WCd, koridorid on varustatud tugistangedega; palatite uksesildid on kujundatud värvilistest fotodest-piltidest, aitamaks meeltesegaduse puhul paremini orienteeruda. Sama otstarvet täidavad ka selgelt eristatavad ruumide kujundused-värvid. Uusimates haiglates, nt Bethesda haiglas Ulmis, on kõik põrandad kaetud erilise vetruva kattega, vältimaks luumurdusid kukkumisel."

Erlangen-Nurnbergi ülikooli gerontoloog Dieter Platt on kuri ravimitega liialdamise pärast: "See võib viia katastroofini, sest aastatega väheneb organismi võime teatud aineid lagundada. Annuse vähendamine üksi sel puhul ei aita - pealegi on kõrval- ja koostoimed vananevas organismis ettearvamatud. Enamus uusi ravimeid katsetatakse enne müügile laskmist 30-40a isikutega - hiljem määratakse neid aga ka vanuritele ja raugaikka jõudnutele."

Sama vähe uuritud on ka ajutalitlushäired vanematel inimestel. Uusimad seadmed viitavad küll Alzheimeri ja/või teiste dementsusest tingitud haigestumistele - aga mäluhäired, keskendumisvõime langus jne tulenevad tihti vitamiini B12 vähesusest või kilpnäärme alatalitlusest. Hans-Jürgen Möller, Müncheni ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja on veendunud, et sobiva ja mitmekülgse raviga suudetakse abivajajaid rohkem ja paremini aidata. Gesundbrunneni haigla andmetel suudab 81% paranenud haigetest oma kodus iseseisvalt toime tulla - seda peetakse suurepäraseks näitajaks. Kahjuks see haigekassasid ei huvita - neile on tähtis vähendada haigete haiglas viibimise aega, saavutada sel teel kaudu kokkuhoidu: lühinägelik meditsiinibürokraatia vähendas vanurite haiglaravil viibimise aega 40 päevalt 1995.a 28 päevani 1998.a. Kahe silma vahele jäi aga nn pöördukse-efekt: ebapiisavalt ravitud patsient vajab peatselt uuesti haiglaravi.

Saksa Neuroloogiaseltsi eesistuja Thomas Brandt: "Kui kiirabiga haiglasse toodud patsiendil diagnoositakse insult ja ilmneb suutmatus liigutada ühte kätt-jalga koos kõnehäirete ning ühe näopoole halvatusega, siis juba teisel päeval alustatakse kõnetreeninguga logopeedi käe all ning liikumise taastamise harjutustega ergoterapeudi juhatusel. Viiendal päeval viiakse haige üle geriaatriakliinikusse, kus ravitakse ka põhihaigust põhjustanud muid haigusi. Mida varem tema taastusraviga alustame, seda suurem on lootus, et haiglas saaks nende heaks rohkem teha." Ka meie elanikkond vananeb - on, mille üle mõtteid vahetada.

BOLESLAW WEIDEBAUM, muusikaterapeut