Kanapimeduse oht

Et terve olla, vajame iga päev teatud koguse vitamiine - asendamatuid orgaanilisi ühendeid. Normaalne ainevahetus, kõrge vaimne ja füüsiline töövõime, vastupanuvõime haigustele - kogu meie elutegevus sõltub neist. Kuna organism neid peaaegu ei sünteesi, tuleb nad nö sisse süüa.

Vitamiin A - retinool

Ülesanded

• Hädavajalik nägemiseks.
• Tagab valkude ja süsivesikute normaalset ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tööd, iseäranis neerupealiste ja pankrease talitlust.
• Tõstab organismi vastupanuvõimet nakkuste vastu.
• Mõjutab lima ja naha seisundit.

Vajalik kogus

Täiskasvanutel ööpäevas 1,5 mg. Kui on silmi pingutav (lendur, toimetajad, autojuhid), silma või ülemiste hingamisteede limaskesti ärritav töö, tõuseb päevane A-vitamiinivajadus 2,5-3 milligrammini.

Peamised allikad

A-vitamiinirikkad on loomsed toiduained: loomaliha, sealiha, tursamaks, kanamunad, piim, või, rõõsk ja hapukoor.

Suvel sisaldavad piimatooted A-vitamiini rohkem kui talvel. Miks? Taimed sisaldavad provitamiine - karotiini ja karotinoide, mis ferment karotinaasi mõjul muutuvad soolestikus A-vitamiiniiks. Rohked karotiinivaarud on kõigis punastes, oranzides ja kollastes puu- ja juurviljades, samuti maitserohelises.

Vitamiinilaod

1 kanamunas - 0,65 mg
100 g loomamaksas 10 mg
100 g porgandis - 9 mg
100 g kibuvitsamarjades - 4 mg
100 g tomatites - 2 mg

Vajalikku vitamiinikogust need toidud siiski veel ei taga, sest taimsetes toiduainetes sisalduvat karotiini omastab soolestik vaid 30-40%. Töödeldud loomamaks sisaldab aga A-vitamiini 15-20% vähem kui toores. Kui sööte usinalt A-vitamiinirikkaid toiduaineid ja samaaegselt polüvitamiine, ei teki ka üleküllust. Maksa koguneb A-vitamiinivarusid, mis vitamiinivaesemal ajal, nt talvel ja kevadel kurnatud organismi turgutamiseks käiku lähevad. Sellise varuna võib retinool säilida 1,5-2 a.

Vitamiin ja köök

• Kulinaarsel töötlemisel hävib retinooli ja karotiini 15-30%. A-vitamiini säilitamiseks keetke ja praadige toitu kaanetatud nõus.
• A-vitamiin on püsimatu ühend: valguse käes laguneb, seepärast säilitage toite pimedas kohas.
• Kuna karotiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide gruppi, omastab organism seda paremini koos rasvadega. Lisage salatitele taimeõli, majoneesi või hapukoort. Sealjuures jälgige, et neil poleks mõrkjat maitset, muidu vitamiin hävib.
• Karotiin rikneb väga kergesti, siis kaob ka tema tervislik mõju. Seepärast lõigake juurviljad ja maitseroheline vahetult enne kasutamist, neid ei maksa jätta tagavaraks seisma.

Defitsiit

Olete märganud, et hämaras näete halvasti, eristate kehvasti värve. Nahk on muutunud karedaks, juuksed kuivaks, küüned hapraks, söögiisu kadunud, vaevab väsimus? Organism annab märku - A-vitamiinist jääb vajaka.

Ülejääk

A-vitamiini üleküllus on organismile kahjulik. Võib tekkida nahasügelus, juuste väljalangemine, loidus, unisus, peavalu, vahel iiveldus, ajab oksele, krambid.

Uudis

• Saksa arstid soovitavad külmal ajal köha-nohu vältimiseks võtta A-vitamiini. See tõstab vitamiin bronhide ja kopsude kaitserakkude vastupanu haigustele, soodustab haigust põhjustavate mikroobide loomuliku barjääri - nina limaskesta - uuenemist.
• Indias on elanikkonna vaesemate kihtide hulgas levinud A-vitamiinipuudus murettekitav. Seepärast otsustas korporatsioon Tata-Ti Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni soovitusi arvestades lasta müügile A-vitamiini lisanditega odavaid teesorte.
• Venemaal lisatakse verekolesteriini vähendavat beetakarotiini nt vahvlitele "Ai-valus!"
• Reumatoidartriiti põdejate verd uurinud Ameerika teadlased tõdesid, et selles leidub väga vähe A-vitamiini. Nende arvates kaitseb A-vitamiin organismi vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. Eriti vaevab see liigeseid.
• Eelistate valgeid kartuleid? Kartuli kodumaa, Lõuna-Ameerika, ja Lääne-Euroopa elanike eeskujul peaks eelistama hoopis kollaseid mugulaid. Kollase värvi annab neile provitamiin A-karotiin. Mida rohkem karotiini, seda kollasem kartul.

Vaidlused beetakarotiini ümber

A-vitamiini eelkäija beetakarotiin on antioksüdant, mis võimeline hävitama vabu radikaale. Viimased aga soodustavad DNAd rikkudes halvaloomuliste kasvajate teket. Alles lähiajal oli see seisukoht vaieldamatu. Soome teadlased panid provitamiini reputatsiooni aga kahtluse alla. Uurides 29 000 suitsetavat meest tulid nad järeldusele: märkimisväärsetes annustes beetakarotiin tõstis neil kopsuvähki haigestumise riski. Ka Ameerika teadlased on uuringutega tõestanud, et A-vitamiini ei saa pidada ainsaks kindlaks organismi kaitsjaks vähi ja südamehaiguste vastu.

Kas need uurimistulemused on veatud? Võib-olla pole põhjus beetakarotiinis, vaid hoopis suurtes kogustes? Aga kui palju on siis tervisele kasulik? Nendele küsimustele otsivad praegu vastust mitmete maade teadlased.

Välisajakirjandusest SANDER RUUT