Aga kaugused kutsuvad endiselt...

Millest mõtiskleb pensionär sügispäeval, kui akna taga kisub tuul puudelt lehti ja vihm krabistab katusel? Et kõik on halb, hall ja rõõmuta? Minema mustad mõtted! Las kerkida silme ette kirgas suvehommik, loojanguvärvides meri või lumevaikusse tardunud mets. Meenub ehk kontserdielamus, teatrietendus või loetud raamat, mõni huvitav kokkusaamine, jätkad mõttes põnevat vestlusteemat või terendab juba küünlasäras jõuluõhtu pereringis. Võibolla mõlgutad mõtteid selle üle, mis üldse elule värvi annab. Ei tohi ennast nelja seina vahele suruda ja mõelda, et elu on läbi. Sa oled uudishimulik, sind huvitavad paljud asjad, sa tahad näha ilma ja inimesi.

Nii mõnigi paik on sul läbi käidud, oled matkanud mägedes, sumbanud soodes ja kõndinud kõrbes, näinud kolkakülasid ja pealinnu. Aga kaugused kutsuvad sind endiselt. Oled õnnelik, et su töö on olnud sulle ka hobi ja et nüüdki on su tööd vahel kellelegi vaja. See annab usku endasse, et oled veel millekski võimeline, hoiab vaimu virge ja laseb reaalselt reisiplaane pidada - kui reisimine on sulle oluline ja kui jätkub tervist. Miks siis ei jätku, kui trotsid aastate jäetud jälgi, tunned end hästi nii võimlemistunnis kui suusarajal, saad jõudu maakaevamisest, ei pelga külma vett ja tablettidele eelistad küüslauku ja taimeteed.

Niisiis, täidad ühe oma salaunistuse ja veedad nädalapäevad paljukiidetud Norras... Õitsvate kastanite ja sirelite juurest Eestimaalt viib buss sind paari tunniga vaevakaskede keskele ja edasi juba mitmemeetriste lumehangede vahele. Peagi jõuad pilvepiirilt jälle maa peale tagasi, vaimustununa arvukatest jugadest, mäslevast veest ja kaljurahnudest, imetlema fjordide ilu. Sind võluvad muruga kaetud katused ja omapärase arhitektuuriga püstpalkkirikud, ilusate majadega asulad, puhtus ja kord. Süvened Norra elusse-olusse Maihaugeni vabaõhumuuseumis, uudistad rikkalikke mereande kuulsal Bergeni kalaturul ja Oslos Vigelandi skulptuure vaadates mõtiskled inimelu mitmepalgelisuse üle.

Muljeid aina koguneb, su silmaring on jälle mõnevõrra avaram ja su reisikaardilt on veel üks valge laik kadunud. Kõigele tagasi mõeldes tunned end erksana, nooremana, oled reibas ja teotahteline, su südamesopis hakkab tärkama uus reisiplaan, sest unistada ju võib!

Akna taga kisub tuul puudelt lehti ja vihm krabistab katusel.

HELLE-MAI AAREMÄE