Riik loobub kiirabi rahastamisest

Valdava osa vajaminevast rahast saab kiirabi tuleval aastal ravikindlustuse eelarvest, kuhu on kiirabilt raviteenuste ostmiseks planeeritud 98,3 miljonit krooni. Otseselt riigilt tulevat summat on valitsus eelarves kärpinud 24,2 miljoni kroonini.

Kiirabitöötajad on valitsuskoalitsiooni kava vastu, pidades seda läbimõtlematuks ja lühinägelikuks. Kiirabi Liit on seisukohal, et kiirabi rahastamise kohustuse viimine riigilt haigekassale on põhjendamatu, ebaotstarbekas ja seadusevastane ning kavandatud summad pole piisavad vältimatu haiglaeelse arstiabi tagamiseks. Lisaks läheb see vastuollu tervishoiukorralduse seadusega, mis sätestab, et kiirabi tegevuskulud finantseeritakse riigieelarvest.

Selgitamaks oma seisukohti kõrgetele otsusetegijatele, saatis Kiirabi Liit oktoobri lõpus avaliku pöördumise peaminister Mart Laarile, rahandusminister Siim Kallasele, sotsiaalminister Eiki Nestorile ja Riigikogu liikmetele.

"Seadus on inimeste tehtud ning loomulikult võib jõuvõttena kaaluda selle muutmist," märgitakse pöördumises. "Samas on see üks väheseid tervishoiukorralduse seaduse lõike, mis põhineb erinevate rahastamisviiside kasutamise praktilisel kogemusel."

Pöördumises meenutatakse, et kuni 1996.a toimus kiirabi finantseerimine kohalike haigekassade poolt, millele lisandus riiklik dotatsioon. 1997.a rahastati kiirabi keskhaigekassa kaudu ning aastatel 1998 ja 1999 toimus finantseerimine riigieelarvest.

Tänavu kavandati kiirabile riigieelarvest 137,2 miljonit kr, kuid negatiivse lisaeelarvega vähendati summat 122,5 miljoni kroonini. Möödunud aastal rahastati kiirabi riigieelarvest 103 miljoni krooniga. Kiirabi Liit toob peamise põhjusena riikliku finantseerimise jätkamiseks tervishoiukorralduse seaduses sisalduva sätte, mille järgi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus vältimatule arstiabile.

Samas sätestab haigekassa tegevust reguleeriv ravikindlustusseadus, et haigekassa tasub kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulud haigekassaga lepingu sõlminud asutusele olenevalt osutatud teenuste hulgast ja hinnast. See tähendab, et haigekassa vahendeid kasutatakse kindlustatute raviks ning ravi eest tasutakse vastavalt teenuse hulgale ja hinnale. Kiirabi aga osutab abi kõikidele kiirabi vajavatele isikutele, olenemata nende kindlustatusest. Kiirabiteenistuse kulukus ei tulene osutatud teenuste hulgast, vaid pidevast valmisolekust. Seega ei saa kiirabi puhul rääkida kindlustatutele osutatud teenuse eest tasumisest.

"Riigi soovimatus vastutada oma kodanike tervishoiu eest on viinud meditsiinisüsteemi kokkuvarisemise äärele," märgivad kiirabitöötajad. "Haigekassa vahenditest 98 miljoni krooni "riigistamine" tähendab ülejäänud tervishoiusüsteemile täpselt 98 miljoni krooni kaotamist. See on kahe väikese maakonna kogu ravikindlustuse eelarve."

Kiirabi Liit juhib tähelepanu ka finantseerimise olulisele rollile kiirabisüsteemi riiklikul administreerimisel. "Kiirabisüsteemis puudub täielikult Eesti riigile nii iseloomulik bürokraatiamassiiv ning sotsiaalministeeriumi peamiseks hoovaks kiirabi ühtlase regionaalse arengu tagamisel on finantseerimine," öeldakse pöördumises.

Ühtlasi avaldatakse kahtlust, kas lünkliku seadustiku taustal on riigi huvides kaotada igasugune kontroll kiirabi kui riigi sisejulgeoleku olulise lüli üle.

Pöördumises märgitakse, et Eesti kiirabisüsteem on viimastel aegadel liikunud pigem inertsist kui toimiva jõu, st raha mõjul. Paraku ei ole füüsikud suutnud leiutada igiliikurit ning on kaheldav, kas see Eesti valitsusel õnnestub. Kiirabi aastatepikkune näljapajukil pidamine hakkab vilju kandma.

Senine finantseerimine ei ole võimaldanud piisavaid investeeringuid ning vahendid on täielikult kulutatud süsteemi igapäevase funktsioneerimise tagamiseks.

1999.a negatiivne eelarve ei kärpinud kiirabi reserve ja investeeringuid, vaid jättis kiirabi ilma igapäevatööks vajalikust finantseerimisest. Alafinantseerimisest tingitult on kiirabi meditsiinitöötajate palk väiksem vabariigi keskmisest palgast ning oluliselt väiksem palkadest meditsiinisüsteemis.

Kiirabi autopark on amortiseerunud, üle 60% kiirabiautodest on kuus ja rohkem aastat vanad ning 39% üle üheksa aasta tagasi soetatud. 2000.a eelarve projekt ei anna võimalust kiirabi autopargi uuendamiseks, mistõttu võivad sageneda autode tehnilisest seisukorrast tingitud õnnetused operatiivsõitudel.

Kiirabi on sunnitud pikaajalisi kohustusi katma töötasu arvel ja loobuma juba soetatud tehnilistest vahenditest. Samas võib kiirabitöötajate palkade üha suurenev erinevus vabariigi keskmisest viia töötajate lahkumiseni kiirabisüsteemist. Sellest tulenev kiirabibrigaadide hulga vähenemine halvendab omakorda abi kättesaadavust.

Kuna kiirabi kaotab võimaluse personali täienduskoolituseks, langeb osutatava abi kvaliteet. Kõik see kokku viib traagiliste tagajärgedeni ning - kiirabi peamiseks funktsiooniks saab hilinenult sündmuskohale jõudes kannatanute surma tuvastamine, kirjeldavad kiirabitöötajad võimalikku musta stsenaariumi.

Kõik see ei jäta puudutamata ka nii olulist majandusharu nagu turism. Kuuldused Eesti olematust erakorralisest arstiabist levivad ning riiki saabuvate väliskülaliste read kahanevad, kindlustusfirmad keelduvad Eestisse sõitjaid kindlustamast. Euroopa Liidu funktsionärid pühendavad suhteliselt pika lõigu oma järjekordsest raportist põhjustele, miks Eesti ei ole valmis Euroopa Liiduga ühinemiseks. Edasine sündmuste areng viib Kiirabi Liidu hinnangul selleni, et

kiirabiettevõtete vara müüakse võlgade katteks ning keskhaigekassa sõlmib meeleheitelepingu eraturvafirmaga kiirabiteenuse osutamiseks kogu riigis. Aastal 2001 teatab erafirma, et vajab teenuse osutamiseks kaks korda enam vahendeid kui aastal 2000. Riik on sunnitud raha leidma, sest alternatiivi ei ole.

Aastal 2002 summa kolmekordistub. Riik tunneb silmust kaela ümber koomale tõmbumas ning otsustab taastada avalik-õiguslikel asutustel põhineva kiirabi. Selleks vajaminevad vahendid ületavad kogu 2000.a sotsiaalkulutusteks mõeldud summa.

"Eelnev võib tunduda pessimistliku ilukirjandusliku palana. Paraku see ainult tundub nii. Iga süsteem talub kägistamist teatud piires. Kiirabi puhul on see saavutatud," märgivad kiirabitöötajad.

Kas on imerohtu, mis avitaks

Kiirabi Liit on veendunud, et odavaid ja häid kõiki tõbesid ravivaid imeravimeid pole olemas. Kõiki võimalusi on lähemates ja kaugemates riikides proovitud. Seisukohta, et riiklik ja munitsipaalomandis olev kiirabi on halvasti majandatud, kontrolliti suhteliselt kalliks kujunenud eksperimendi käigus Norras. Tänaseks on jõutud tagasi alguspunkti, sest erafirmade poolt pakutud teenuse hinna ja kvaliteedi suhe ei rahuldanud teenuse tarbijaid.

Meedikuid on püütud asendada mittemeditsiinilise personaliga. Selle otsuse tagajärgi ei ole suutnud taluda ka väga edukad majandused ning naaberriik Rootsi on tagasi pöördumas meditsiinilise kiirabi juurde.

Kiirabi Liit on seisukohal, et kiirabi arengu Eestis tagab stabiilne riiklik finantseerimine ning pidevalt täiustuv ja täpne seadustik. Tõmblemine, päevapoliitilised otsused ja ebakindlus riiklikul tasemel on oluliselt takistanud kiirabi senist küpsemist.

Selle aasta jooksul on paljude kiirabiga seotud struktuuride esindajatest koosnev töögrupp koostanud kiirabi arengukava aastateks 2000-2010, mis antakse sotsiaalministeeriumile üle detsembris. Kas kiirabi edasine areng toimub nii, nagu näeb ette see dokument, või leitakse alternatiivne tee, on riiklik otsus.

Mõlemal juhul on vaja teatud eeldusi: riiklikku tähelepanu ja kindlust homse suhtes nii majanduslikult kui poliitiliselt.

Eesti Kiirabi Liit teeb ettepaneku tagada kiirabi finantseerimine 2000.a vähemalt 1999.a planeeritud 137,2 miljoni krooni tasemel, mis võimaldaks kiirabil säilitada valmisoleku abi andmiseks ning jätkata tehnilise ning professionaalse taseme parandamist.

Pöördumises rõhutatakse, et kiirabi on oluline siseriiklikku julgeolekut tagav struktuur ning erakorralise meditsiiniabi tagamine on riigi vastutus ning kohustus oma ja võõrriikide kodanike ees. Seetõttu on kiirabi arendamine koos teiste kodanike julgeolekut tagavate struktuuridega riigi esimene prioriteet, milles ei saa loota kodanikualgatusele ja jätkuvale entusiasmile.

Arvestades riigi välispoliitilisi suundumusi, tuleb edasises kiirabiteenistuse arengus ja finantseerimises lähtuda mitte praeguse süsteemi ellujäämisvajadustest, vaid rahvusvahelistest standarditest, mis kohustavad riiki tagama kindla kvaliteedi ja kättesaadavusega erakorralise haiglaeelse meditsiiniabi, märgib Eesti Kiirabi Liidu juhatuse nimel juhatuse esimees Ago Kõrgvee.

Mare Mere