Rasedad, tähelepanu kilpnäärmele!

USAs uuriti aastatel 1987-1990 üle 25 000 rasedal naisel kilpnäärme hormooni türoksiini ja kilpnäärme talitlust mõjustava ajuripatsi hormooni türeotropiini taset veres. Taheti välja selgitada, kas rasedusaegne kilpnäärme hormoonide defitsiit mõjustab tulevase lapse vaimset tervist. Seetõttu uuriti töö järgmisel etapil nende naiste lapsi, kui nad olid saanud 7-9aastaseks.

Lastel määrati 15 eri testi abil intelligentsust, tähelepanuvõimet, kõnekeele kasutamist, lugemisoskust, visuaalset liigutuste motoorikat ja koolis edasijõudmist. Ühelgi uuritaval lapsel ei olnud kaasasündinud kilpnäärme alatalitlust. Tulemused näitasid, et 62 lapsel, kelle emal oli raseduse ajal mõõdetud türoksiini ja türeotropiini tase veres normist madalam, saadi testide resultaadina 4 punkti võrra madalam IQ võrreldes 124 lapse andmetega, kelle emade hormoonide tase veres raseduse ajal oli normis. (IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile.)

Eriti tugevasti oli IQ madalam lastel, kelle emadel oli raseduse ajal kilpnäärme alatalitlus, kuid seda ei olnud ravitud. Neil lastel oli IQ keskmiselt 7 punkti madalam kui samaealistel lastel, kelle emadel olid raseduse ajal kilpnäärme hormoonid veres normis.

Töö tulemused kinnitavad, et raseduse ajal tuleb pöörata tähelepanu kilpnäärme talitlusele. Need naised, kel juba varem, enne rasedust on kindlaks tehtud kilpnäärme hormoonide defitsiit, peaksid enne, kui otsustavad rasestuda, end ravima, et normaliseerida hormoonide tase veres.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME