Naised olid isekeskis

Ajakiri Eesti naine sai 75aastaseks ning selle tähise puhul korraldati hotellis Olümpia laiale naiskuulajaist ringile konverents "Eesti naine uue aastatuhande künnisel".

Eesti Naise peatoimetaja Katrin Streimanni sõnul kutsuti naised kokku, et heita üheskoos pilk lahkuvale aastatuhandele ja vaadata tulevikku.

Mis suunas me muutume? Kas muutumise kõrval oskame hinnata ka elu püsiväärtusi? Nende küsimuste najal sujus tihke konverentsipäev, mida sisustasid psühholoog Mare Porgi, Tartu naistekliiniku juhataja Helle Karro, Riigikogu liikmete Liis Klaari ja Maret Maripuu, ajakirjanike Aita Kivi ja Tiina Kruusi, Viljandi Maanaiste Ühenduse esinaise Mare Laande, Statoil Eesti AS I peadirektor Epp Kiviaia ning psühholoogi Voldemar Kolga sõnavõtud.

Meeldejäävamalt esines Mare Pork, võib-olla jäid meeltesse kumisema ennekõike just ta julgustavad sõnad, mis ei kätkenud lihtsalt tühipaljast julgustamist, vaid kõikide ta üleskutsete taga näis lasuvat ka midagi usaldusväärset.

Kuivõrd üldse aga naine kui ühiskonnatala on usaldusväärne? Sellele viitas ärinaine Epp Kiviaed, naerutades kuulajaid artikliga, mis temast kirjutati - kõik, mida ta artiklis ütles, oli õige, ent ajakirjaniku valitud pealkiri lõi tummaks - selles kaheldi, kas naisjuht on ikka piisavalt usaldusväärne.

Näib, et eesti naistel on veel ees pikk tee tõestamaks oma suutlikkust juhtide ning tippjuhtidena. Seda enam, et ega naiste endigi seas pole veel selles küsimuses ühtset meelt, missugune see naine olema peaks. Ja kas peabki olema ühtset arvamust? On ju arvatud mitu sajandit, et ülearu tark naine on niisama hea kui pika sabaga lammas - kõrgemat auhinda talle ei anta. Ja ometi, kui vaadata ümberringi, siis on hetkel ainsad naised, kellele tähelepanu pööratakse, need, kes mehi mõistuse ja agarusega üle trumpavad.

Mulle meeldis Parbi Pilvre ettekanne, mis ei kostunud küll konverentsisaalist, mille avastasin novembrikuu Eesti Naise kaante vahelt.

Ta kirjutab, et tal on keeruline suhtestada end selle eesti naisega, kes vaatab vastu naisteajakirjadest. Asja juured peituvat ilmselt selles, et eesti naisi on sada sorti: on sadu täiesti eri maailmadega naisi. Pilvre küsib, et huvitav, mis neil omavahel rääkida on. Ja tõesti, ka Eesti Naise konverentsil, kus vaeti naiseksolemist mitme kandi pealt, võis märgata, et ega olnud vist küll. Ma ehk ei eksi, kui ütlen, et naised pole kunagi ühte meelt, isegi siis, kui nad seda ka väga tahaksid olla. On neid, kes tunnevad ennast naistemaailmas imehästi, kuid ka neid, kes ei tunne... Istus palju neid, kes ehk teadvustavad end pigem inimesena ega soovigi end oma soorolli karmilt kapselduda.

SILLE MAKSIMOV