Keha haige, ravi hinge

Haigustekitajaid vältida on võimatu: terved armeed pisikuid-viirusi on pidevalt luurel, et inimesele ligi pääseda. Nohu- ja gripiviirused panevad nina jooksma, pea valutama ja köhima, adenoviirused ründavad suukoobast ja limanahku; nõrgestatud kohtadele asuvad paljunema bakterid (strepto- ja/või stafülokokk), millega võib kaasneda angiin, bronhiit või ka kopsupõletik. Sellist olukorda iseloomustab diagnoos: superinfektsioon.

Paljureklaamitud on sellised laused: Tugevdage oma immuunsüsteemi!, õppige lõõgastuma, kasutage uut sügavkülmutatud aedvilja jne. Soodne on sportimine, mediteerimine ning autosugestioon.

Saksamaal läbi viidud küsitluse järgi usub 78,4% elanikkonnast, et suudavad mobiliseerida oma sisejõud, vältimaks haigusi; 80% teeb panuse juur-, puu- ja aedviljadele; ligi 60% eelistab sportlikku tegevust; iga teine on nõus loobuma suitsetamisest ja liigsest alkoholist ning karastuma stressi suhtes; paljud neelavad vitamiine jt immuunsust tugevdavaid vahendeid.

Immunoloogia vaeslapse osas

Dresdeni TA Immunoloogiainstituudi direktor Ernst Peter Rieber arvab: "Igapäevane võitlus mikroorganismidega on hädavajalik, hoidmaks immuunsüsteemi võitlusvalmina. Kurb on tunnistada, aga immunoloogia on meie arstide õppeplaanides vaeslapse ossa jäänud. Vereanalüüs on praegusajal ainus võimalus saada mingitki pilti sellest, kuidas immunoloogiline süsteem toimib. Meie suureks kurvastuseks aga tiirleb üksainus protsent kõigist kaitserakkudest veres - suurem osa neist asub eri organites ja 70 % soolestikus. Kui hästi-halvasti kaitserakud lümfisõlmedes, liigestes ja elundites toimivad - sellest saame vereanalüüsist üpris kasinaid andmeid.

Väljatöötamisel-katsetamisel on uus moodus, mille abil imeväikestes kudeproovides saab võimalikuks mõne tunni jooksul ligi 100 erinevat parameetrit määrata (võrreldes ühe parameetriga senistel meetoditel).

Õigel toitumisel suur kaal

Teadlased ja uurijad teavad juba mõndagi kehaomase kaitsesüsteemi tugevdamisest ja põhjustest, mis seda nõrgestab. Õigel toitumisel on kahtlemata olulisim kaal. Igal aastal sureb maailmas umbes 6 miljonit alatoitlustatud last eelkõige nakkushaigustesse, kuna nende kaitsesüsteem kokku varises. Briti immunoloogid järeldasid, et leptiini puudus võiks olla üheks põhjuseks. Mainitud hormoon hoiab T-abirakud võitlusvalmiduses. Imperial College'i uurija peab tõenäoliseks, et immunoloogilise süsteemi nõrgenemist on võimalik peatada leptiini süstimisega.

Saksa teadlased kurdavad, et tänapäeval spekuleeritakse mitmesuguste dieetide ja tervisliku toitumise reeglitega. Selge on, et nii üle- kui ka alakaalulisus mõjutavad tervist ebasoodsalt - ülekaalulised põevad sagedamini nakkushaigusi; saavutades aga normaalkaalu, ilmnevad peagi positiivsed nihked immunoloogilises süsteemis.

Katsed näitasid, et kui inimene saab toiduga kõiki vajalikke aineid, siis mineraalidest ja vitamiinidest vaesemal ajal annab tehisvitamiinide tarvitamine väikest efekti. Samal ajal raske füüsilise töö, stressi, tippspordiga tegelemise puhul ja pärast operatsiooni suureneb järsult eriti vitamiinide vajadus. Lõpmatuseni võib rääkida liialdatud päikese käes olemisest - äkiline ja liialdatud päikesevannide võtmine ohustab otseselt naha kaitserakkusid; esimeste signaalidena tuleks tähele panna herpesviiruste aktiveerumist huuleohatiste näol. Üha sagedamini esinevad herpesviiruse kolded ka muudel kehaosadel, sh genitaalidel.

Treening on soodne

Spordi harrastamine on kas tervist soodustava või kahjustava toimega. Kaunis põhjalikult on uuritud interleukiini-1 ja -2 hulka veres tippsportlastel, juhusportlastel ja spordiga mittetegelevatel inimestel. Järeldus: parajal määral sport tugevdab oluliselt immunoloogilist süsteemi; selleks peab aga iga päev pool tundi või ülepäeviti tund aega oma südamelöökide sageduse viima 180ni miinus vanus aastates. Alumine piir kehtib eranditult kõikide kohta - ülemine piir aga, millest alates sportlik tegevus kehaomast kaitsevõimet pigem vähendab, on väga individuaalne. Pidev treening on muidugi soodne, kuid ka treenides ei saa ülemist piiri lõpmatuseni tõsta. Inimvõimetel on paraku piir. Sestap ongi sportlaste hulgas hästi tuttav termin immuundoping.

Preparaadid

Massiliselt toodetavatest gripi- ja külmetushaiguste vastastest rohtudest on enimkasutatavaid umbes 300 nimetust. Moes on hetkel punasest päevakübarast (Ehcinacea) valmistatud tabletid, kapslid, süstelahused ja närimiskumm. Profülaktika mõttes on soodne neid tarvitada vähesel määral. Külmetushaiguste ennetamiseks on nad omal kohal nn üleminekustaadiumis, siis, kui naha ja limaskestade verevarustus on häiritud. Mõttekas on rakendada intervallteraapiat - st võtta paar nädalat ravimit ja siis mõned päevad pausi pidada. On aga nt gripilaine käegakatsutavas kauguses, tuleks kasuks maksimaalne annus. Kui aga palavik on tõusnud ja ei alane, pole mõtet rohu võtmist jätkata - ilmselt on toime ebapiisav. Toimaine toime kaitserakkudele on enam-vähem selge - kuidas see aga tervet immuunsüsteemi tervikuna mõjutab, selle kohta on senised uuringud valgeid laike täis.

Teadlased hoiatavad tõsiselt kõikvõimalike stimuleerivate preparaatide omatahtsi tarvitamise eest - iial ei või teada, toob nende kasutamine ikka tõepoolest nii suurt kasu, nagu reklaamiklipid tõotavad, või on risk kõrvalnähtudena suurem. Mingil juhul ei tohi kaitsevõimet stimuleerivate rohtudega liialdada allergikud, tuberkuloosihaiged, HIV-patsiendid ning autoagressiivseid haigusi põdevad inimesed - nt reumahaiged. Neile võivad immuunstimulaatorid vastupidiselt mõjuda. Ülemäära palju interleukiine -2, -6 ja -12 võivad ebasoodsat kõrvalmõju avaldada või isegi kahjulikuks muutuda.

Immunoloogiat on ikka veel nii vähe uuritud, et isegi kõrgete tiitlitega rahvusvahelise mainega teadlased kehitavad õlgu ja väidavad, et on olemas "omaette immunoloogia immunoloogidele, omaette arstidele ja omaette patsientidele".

Mida siis ikkagi teha?

Dresdeni immunoloog, eksperimentaalmeditsiini professor Ernst Peter Rieber: "Immuunsüsteemi vastu patustamise nimekiri on väga pikk. Kui aga tema nõrkuse või jõuetuse põhjuseks on immuunsüsteemi kahjustav käitumine, siis ei aita ükski süst, tablett või eliksiir. Hetkel ei oska paremat soovitada, kui et laske ennast vaktsineerida ja püüdke vältida negatiivseid mõjutusi ning emotsioone."
Meie kaitsesüsteemi kahjustavad otseselt

• alkoholi liigtarbimine; see nõrgestab tunduvalt T-lümfotsüütide spetsiifilist kaitsevõimet. Lisandub kiiresti arenev vitamiinide puudus, mis veelgi nõrgestab organismi. Saksamaal loetakse 2,5 miljonit inimest alkohoolikuks. Tegelik arv on ilmselt mitu korda suurem.
• suitsetamine, mis muudab organismi vastuvõtlikuks nakkustele. Saksamaa uurijad peavad 2,2 miljoni lapse keskkõrvapõletikku passiivse suitsetamise otseseks tagajärjeks; USAs pannakse ümmarguselt 1 miljon astma- ja bronhiidihaigusjuhtu, 2 miljonit pidevalt köhivat last ja ligi 150 000 kopsupõletikku suitsetavate vanemate arvele, sest väikelaps ei saa ju ennast kaitsta täissuitsetatud ruumide eest.
• mõned valuvaigistid, kortisool ja eelkõige antibiootikumid, mis pidurdavad kaitsesüsteemide talitlust. Mis kahjustab mikroobe, kahjustab ka rakkusid.
• ebapiisav uni ja/või puhkus, sagedane ajavööndite muutus ja vahetustega töö, mis halvab kaitsesüsteemi talitlust peamiselt kortisooli kaudu, mille üleküllus on lausa mürk kaitserakkudele. Mis toimub häiritud une korral, on teaduslikult fikseeritud: mõnede rakuliikide jõudlus langeb oluliselt ja taastub alles päeva-paari möödudes. Mis toimub sügavas unes, on esialgu vaid aimatav.
• stress, mida võib lugeda immuunsüsteemi massimõrtsukaks; pidev negatiivne stress tõstab kortisooli hulka veres suisa ohtliku piirini. Osa kaitserakkudest hukkub, osa kaotab orienteerumisvõimet, kaob omavahelise suhtlemise konkreetsus. Tekkiv kaos on mikroobidele ülisoodne toitelahus, paljunemiseks nagu loodud.

Vist tasub järele mõelda Asklepiose mõttetera üle: kui tahad tervendada keha, pead kõigepealt hinge ravima!

Välisajakirjandusest
BOLESLAW WEIDEBAUM