Ainult meie teame tõde?

Kas mul on õigus koostada maailma parimate jookide edetabelit? Enda jaoks jah, pere tarvis kah: ma olen leibkonna pea ja kui liikmed mu arvamust ei jaga, siis ma naisega ei maga ja lastele kooliraha ei taga. Kitsas ringis tohin oma eelistusi ka iga päev muuta. Täna naudin Remy konjakit, Viru valget, Bells' viskit ja nõnda edasi, seega homme meeldivad joogijogurt, kefiir, hapukurgivesi - ja tervis tuleb tagasi.

Kui hindetabel jääb omade kilda, pole ei nimi ohus ega vaidlused mu sõprade kohus. Aga kui seda paremusrida laiemalt kuulutada, läheb mängu mu maine, nii et siis olgu valvel ka semud ja naine. Egas Portugal võta mu nimekirja tõe pähe, temale armsaid jooke on seal vähe ja minu kiidetud "Vana Tallinn" talle ei lähe. Ka on mõttetu oma maitset kuulutada Ameerikale, nii aborigeen kui kongresman teab, et ilma tema arvamust küsimata pole üleilmse menutabeli koostamiseks ühes nurgataguses Eestis üldse mingit alust, nende meelisjookide burbooni ja kokakoola mahasalgaja lüüakse moraalselt jalust. Ilma väga selge pikksilmata pole kaugele paista ega suuda aegade tagust maitset haista.

Kui teeks statistika järgi eesti eeliskäraka edetabeli 1979, siis saaks tulemuste tippu Stolitšnaja vodka, konjakijoogi ja Ziguli õlle. Sest muud ei olnud saada. Mina tean, et ei olnud, 10aastane alkoajaloolane ei tea ja imestaks tulemuse üle väga.

Kui mõni ennasttäis missinduseboss võtaks võrrelda sajandi kauneimaid naisi, siis teeks ta seda fotode abil; elus Miss 1949 kunagine ilu on nüüdseks juba liiga vilu.

Mis puudutab kunagiste inimeste hinnanguid ühe või teise asja või üksteise kohta, siis neid võib ju trükisõnast üles leida, aga nende omavaheliste suhete klaarimine käib kokkuvõttetegijale vist üle jõu. Raske on langetada otsust nende eest, kes eemal. Ka ammused suurmehed olid aeg-ajalt või lõplikult suuresti tülis.

Miks võtame siis endale ülbe ainuõiguse sajandi suurmehi reastada?!

Mu isapoolne vanaema ei oleks 10 väljapaistva nime sekke tõstnud Paul Kerest, sest sündis tema surma-aastal, ega Gustav Ernesaksa, kes oli tollal tundmatu poisike. Emapoolse vanaisa elu lõpuks oli Eri Klas üsna tundmatu tudeng, aga Ants Antsoni kullaolümpia veel pidamata ja Erki Nool sündimata. Aga keegi oli neilegi lemmikuks ja suurmehekski, vaat neid ei või meiesugune sugugi mitte kõiki teada.

Sajandi suurkujude määramise juures peaks hõlmatud olema mitte ainult iga kümnendi tegijad, vaid ka nende nägijad; arvesse mingu ammuläinute kaasaegsete austus ja armastus. Internetis ukerdajad annavad hinnanguid ja ilmestavad nimistut praeguse mälu ja mulje põhjal, aga lõppeva sajandi algusaegadest ei ole mitte keegi sajandi viimase otsa asukaid enese eest hääletama volitanud. Omal ajal elanud ja kah teiste kohta midagi arvanud inimese hinnangut asendab lihtsalt tema järeltulija maitse ja suva. Keda Juhan Aavik ei huvita; kellele Aleksander meenutab küll õllesorti, aga mitte 1910.a elukutseliste maailmameistrit Abergi; kes 29.oktoobrit 1918 teab pigem komsomoli sünnipäeva kui Rudolf Tobiase surmapäeva, ja Felix Moori nime peab võõraks, kuna tema kaudu ei saa Raadio-2 diskosaate sees sõpru ja tuttavaid tervitada, - see võib vabalt ülima väärtusega eestlaste sekka pakkuda ilma mingite teeneteta tüdrukutirtsu, kes tänu oma kaasasündinud, eestlannale iseloomulikule kenadusele on Euroopa moemajas tööd leidnud.

Teemanäljas siplevad ajalehed said nimistutega oma küljed täis teha ja on õnnelikud õngeheidu näkkamiste üle. Ristsõnakoostaja saab lisaks ühe andmebaasi. Mida annab sajandi suurte edetabel teile? Kas uusi teadmisi eesti rahva kaalukusest ja tõest-õigusest? - ei mingil juhul. Annab ehk petliku enesetundetõusu tänu osalusele massimängus. Kõik teevad, mina löön kah kaasa ja lähen arvesse! Aga paraku hääletasite ka lahkunute nimel, ja ilma nende loata. Ja nemad ei ulata kätte maksma.

PRIIT AIMLA