Külas eestlasest liigeskirurgil

Dr Kaidu Meitern ja dr Madis Rahu külastasid ühte tuntumat eestlasest liigesekirurgi välismaal - Rootsis Göteborgi Östra ülikooli haiglas töötavat dr Jüri Kartust.

Dr J.Kartus on avaldanud 86 teaduslikku publikatsiooni rahvusvahelises meditsiinilises ajakirjanduses, 1999 kaitses doktori väitekirja põlve eesmise ristatisideme operatsioonitehnikast, mis on kaasaegses liigeskirurgias kõige diskuteeritavam teema. Dr Kartus teeb aastas üle 400 operatsiooni, millest ligi 100 on ristatisideme operatsioonid, ligi 100 on õlaoperatsioonid, ülejäänud on artroskoopiad põlve meniskite, kõhre jt liigeste artroskoopiad. Samuti osaleb ta traumatoloogia tsüklis, kus opereerib ägedaid traumasid.

Pooleteise päeva jooksul saime Östra haiglas näha 10 artroskoopilist operatsiooni põlve-, õla- ja hüppeliigesel ning ka võimaluse assisteerida. Loomulik oli haigla varustatus kõige uuema tehnikaga.

Mis on Rootsi meditsiinis teistmoodi kui meil?

Operatsiooni hinnad on meie omadest 3-5 korda kõrgemad. Nt tavaline artroskoopiline meniski operatsioon 10 000 SEK (=17 000 EEK), meil vastav operatsioon 4,5000 EEK, põlve ristatisideme operatsioon 25 000 SEK (=42 000 EEK), meil 8000 EEK, õla rekonstruktiivne operatsioon 20 000 SEK (=34 000 EEK), meil 8000 EEK. Sellised operatsioonide hinnad annavad hea töötasu ka arstile. Riigihaiglates on hea arsti ja peaarsti palgavahe minimaalne.

Rootsis lubatakse ühekordseid kalleid liigeshöövli (shaver) terasid kasutada ainult 1 kord (1 tk hind 1500 EEK). Muidu saaks nendega teha 4-5 operatsiooni, nagu meil mõnikord tehakse. Mõnevõrra üllatas, et meil lubati operatsioone jälgida maskita. (Ka Taanis käis juhendav arst õpilasi jälgimas maskita.) Samuti märkasime opi meeskonnas töötajaid spordisussides. Tundub, et läänes hoitakse opi laua lähedal suuremat steriilsust ja kaugemal opilauast pole see aga nii tähtis. Kindlasti eeldab see head ventilatsiooni.

Artroskoopia kirurg, kes teeb aastas üle 400 operatsiooni, kuulub kindlasti riigi paremate hulka ja seda on ka dr Kartus Rootsis. Selle eelduseks on muidugi patsiendi õigus valida arsti, mistõttu saavadki paremad arstid teha enam operatsioone.

Kolleegid (vasakult) Kaidu Meitern, Jüri Kartus ja Madis Rahu

Head arstid töötavad mitmes haiglas

Lääne ortopeedias on juba 20-30% kirurge, kes 90% põhitööst tegelevad ainult aretroskoopiliste operatsioonidega. Endoskoopiline kirurgia, sh ka artroskoopia on 21.sajandi kirurgia, mis areneb jõudsalt.

Dr Kartus töötab lisaks Östra haiglale ka oma kodulinna Tronthattani haiglas (100 km Göteborgist) ja väikeses "metsahaiglas". Viimane asub maakohas, kus dr käib korra nädalas opereerimas ja teeb sel päeval 6-8 operatsiooni. See haigla andis dr Kartusele käsutada 600 000 SEK (= ca 1 milj. EEK) artroskoopilise inventari muretsemiseks ja töö läks lahti. Mujal maailmas ongi tavaks, et head arstid käivad mitmes haiglas tööl.

Dr Kartus on tegelnud ka spordiga, mänginud mitu aastat Rootsi esiliigas korvpalli, mida harrastab regulaarselt paar korda nädalas praegugi.

Rootsis on vähe erameditsiini. Praegu on tõsiselt kaalumisel meditsiinilise teenindamise muutmine ja laiaulatuslikuma erameditsiini loomine, sest monopoolne riigisüsteem on väga kulukas.

Külastati ka Taani haiglaid

Enne dr Kartusele külla sõitu oli võimalus külastada ja osaleda operatsioonidel Taanis Aarhusi Ülikooli haiglates, kus viibis ka dr Rahu, kes sai täienduskoolituse eesmärgil ühekuulise ESSKA (Euroopa Spordimeditsiini Artroskoopia ja Põlvekirurgia Assotsiatsioon) stipendiumi.

Dr Madis Rahu sõnul koosneb Aarhusi Ülikooli haigla 2 osast: kommuuni- ja linnahaigla, kus asuvad kõrgelt spetsialiseerunud osakonnad. Eraldi on õla-küünarliigesekirurgia, jalalaba-hüppeliigese, luuonkoloogia, seljakirurgia, ortoosi (põlve-puusa) ja vaagna, infektsiooni, käe kirurgia, samuti sporditraumatoloogia. Meie viibisime sporditrauma osakonnas dr Bent Wulff Jakobseni juures, kus põhiliselt tegeldakse põlve rekonstruktiivse kirurgia ja sporditraumadega.

Mõlemal haiglal on 2 suurte kogemustega konsultant-arsti, kes koordineerivad trauma patsiendi liikumist osakonniti: nt polütrauma haige viiakse esmalt kommuunihaiglasse, kus teostatakse elutähtsad operatsioonid, kõik vajalikud uuringud. Kui aga patsiendil esineb nt vaagnavigastus, viiakse ta seisundi stabileerimiseks üle vaagna-osakonda, mis asub linnahaiglas jne.

Taanis on umbes samad operatsioonide hinnad, tavad kirurgilises tegevuses kui Rootsis. Ka palgad on umbes samad.

Jaanuaris 2000 sõidab dr Kartus koos perega üheks aastaks tööle Austraaliasse kuulsa artroskoopia kirurgi dr Pintchevsky juurde. Kuigi kaotus palgas on mitmekordne, on ta kindel, et saadud kogemused tasuvad hiljem ära.

Juba aastal 2001 nõustus dr Kartus tegema tihedat koostööd artroskoopia taseme tõstmiseks Eestis.

KAIDU MEITERN