Riik loobub kiirabi rahastamisest

Algus Terviselehes nr. 44 (2)

Kiirabi on sunnitud pikaajalisi kohustusi katma töötasu arvel ja loobuma juba soetatud tehnilistest vahenditest. Samas võib kiirabitöötajate palkade üha suurenev erinevus vabariigi keskmisest viia töötajate lahkumiseni kiirabisüsteemist. Sellest tulenev kiirabibrigaadide hulga vähenemine halvendab omakorda abi kättesaadavust.

Kuna kiirabi kaotab võimaluse personali täienduskoolituseks, langeb osutatava abi kvaliteet. See viib traagiliste tagajärgedeni: kiirabi peaülesandeks kujuneb hilinenult sündmuskohale jõudes kannatanute surma tuvastamine.

See ei jäta puudutamata ka nii olulist majandusharu nagu turism. Kuuldused Eesti olematust erakorralisest arstiabist levivad ning riiki saabuvate väliskülaliste read kahanevad - kindlustusfirmad keelduvad Eestisse sõitjaid kindlustamast. Euroopa Liidu funktsionärid pühendavad suhteliselt pika lõigu oma järjekordsest raportist põhjustele, miks Eesti ei ole valmis Euroopa Liiduga ühinemiseks. Sündmuste areng viib Kiirabi Liidu hinnangul selleni, et kiirabiettevõtete vara müüakse võlgade katteks ning keskhaigekassa sõlmib meeleheitelepingu eraturvafirmaga kiirabiteenuse osutamiseks kogu riigis. Aastal 2001 teatab erafirma, et vajab teenuse osutamiseks kaks korda enam vahendeid kui aastal 2000. Riik on sunnitud raha leidma, sest alternatiivi ei ole.

Aastal 2002 summa kolmekordistub. Riik tunneb silmust kaela ümber koomale tõmbumas ning otsustab taastada avalik-õiguslikel asutustel põhineva kiirabi. Selleks vajaminevad vahendid ületavad kogu 2000.a sotsiaalkulutusteks mõeldud summa.

"Eelnev võib tunduda pessimistliku ilukirjandusliku palana. Paraku see ainult tundub nii. Iga süsteem talub kägistamist teatud piires. Kiirabi puhul on see saavutatud," märgivad kiirabitöötajad.

Kas on imerohtu, mis avitaks

Odavaid ja häid kõiki tõbesid ravivaid imeravimeid pole olemas. Kõiki võimalusi on lähemates ja kaugemates riikides proovitud. Seisukohta, et riiklik ja munitsipaalomandis olev kiirabi on halvasti majandatud, kontrolliti suhteliselt kalliks kujunenud eksperimendi käigus Norras. Tänaseks on jõutud tagasi algpunkti, sest erafirmade poolt pakutud teenuse hinna ja kvaliteedi suhe ei rahuldanud teenuse tarbijaid. Meedikuid on püütud asendada mittemeditsiinilise personaliga. Selle otsuse tagajärgi ei ole suutnud taluda ka väga edukad majandused ning naaberriik Rootsi on tagasi pöördumas meditsiinilise kiirabi juurde.

Kiirabi Liit on seisukohal, et kiirabi arengu Eestis tagab stabiilne riiklik finantseerimine ning pidevalt täiustuv ja täpne seadustik. Tõmblemine, päevapoliitilised otsused ja ebakindlus riiklikul tasemel on oluliselt takistanud kiirabi senist küpsemist.

Selle aasta jooksul on paljude kiirabiga seotud struktuuride esindajatest koosnev töögrupp koostanud kiirabi arengukava aastateks 2000-2010, mis antakse sotsiaalministeeriumile üle detsembris.

Eesti Kiirabi Liit teeb ettepaneku tagada kiirabi finantseerimine 2000.a vähemalt 1999.a planeeritud 137,2 miljoni krooni tasemel, mis võimaldaks kiirabil säilitada valmisoleku abi andmiseks ning jätkata tehnilise ning professionaalse taseme parandamist. Pöördumises rõhutatakse, et kiirabi on oluline siseriiklikku julgeolekut tagav struktuur ning erakorralise meditsiiniabi tagamine on riigi vastutus ning kohustus oma ja võõrriikide kodanike ees. Seetõttu on kiirabi arendamine koos teiste kodanike julgeolekut tagavate struktuuridega riigi esimene prioriteet, milles ei saa loota kodanikualgatusele ja jätkuvale entusiasmile.

Arvestades riigi välispoliitilisi suundumusi, tuleb edasises kiirabiteenistuse arengus ja finantseerimises lähtuda mitte praeguse süsteemi ellujäämisvajadustest, vaid rahvusvahelistest standarditest, mis kohustavad riiki tagama kindla kvaliteedi ja kättesaadavusega erakorralise haiglaeelse meditsiiniabi.

MARE MERE