Alkohol ja maks

10% Ameerika Ühendriikide meestest ja 3% naistest on probleeme, mis on seotud liigse alkoholi pruukimisega. Alkohoolne maksahaigus (rasvmaks, alkohoolne hepatiit e maksapõletik ja alkohoolne maksatsirroos e sidekoestumine) on üks peamisi alkoholi liigtarbimise tagajärgi.

Lääne-Euroopa erinevate maade andmetel on 80% juhtudest alkoholi kuritarvitamine tsirroosi põhjuseks. Samas peab märkima, et Lääne maailmas on tendents alkohoolsesse maksahaigusesse haigestumise vähenemisele, mis tõenäoliselt on tingitud elanikkonna üldisest vananemisest, migratsioonist (islamiusulised), joomistavade muutumisest ja paljude ennetavate ja raviprogrammide tõhususest.

Prantsusmaa, Portugal ja Saksamaa esirinnas

Prantsuse matemaatik Ledermann esitas 1956.a hüpoteesi: kui alkoholi tarbimine ühiskonnas ühe inimese kohta oluliselt suureneb, siis on võimalik ka prognoosida alkoholi liigtarbimisega seotud probleemide (nt maksatsirroosi) sagenemist. Kui Esimese ja Teise Maailmasõja ajal oli alkoholi kättesaadavus raske, vähenes oluliselt ka suremus alkohoolsesse maksatsirroosi. Samas suremus suurenes, kui alkoholi kättesaadavus ühiskonnas paranes. Sellist seost täheldati Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides 80. aastate alguseni. Hilisemates uuringutes pole seosed alkoholi tarbimise ja tsirroosi suremuse vahel nii olulised olnud. Tõenäoliselt on siin põhjus ka meditsiini progressis. Alkohoolne maksatsirroos on Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika heaolu ühiskondades 1.-2. kohal maksa transplantatsioonini viivatest haigustest. Siin on tähtis teada, et teatud tingimuste täitmine on väga oluline (alkoholi mittetarbimine enne transplantatsiooni vähemalt 6 kuud, sotsiaalselt sobiv patsient jm).

Paar näidet Roland Smarti poolt 1998.a avaldatud tööst. Lääne-Euroopas kuuluvad alkoholi tarbimise esikolmikusse 1991.a seisuga sellised riigid nagu Prantsusmaa, Portugal ja Saksamaa, vastavalt 11,9, 11,6 ja 10,9 liitrit puhast alkoholi ühe inimese kohta aastas. Väikeste vahedega järgnevad Saksamaa, Hispaania, Ðveits ja Austria. Kõikides eelpool nimetatud riikides on esikohal eelkõige lahjade alkohoolsete jookide tarbimine ning aastakümnete (kui mitte sadade jooksul) kujunenud alkohoolsete jookide tarbimise traditsioonid. Kui vaadata suremust maksatsirroosi Lääne-Euroopa maades, siis moodustavad esineliku Austria, Saksamaa ja Itaalia koos Portugaliga. Samas näitab statistika, et Prantsusmaal on oluliselt vähenenud alkoholitarbimine (1961.a 17,3 liitrit puhast alkoholi aastas), mis on viinud ka suremuse vähenemisele.

Eesti ületab Lääne-Euroopa esiriike

Missugune võiks olla alkohoolsesse maksatsirroosi suremus Eestis, on puuduliku statistika tõttu väga raske öelda. Eksperthinnangud alkoholi tarbimise kohta Eestis ületavad igatahes oluliselt Lääne-Euroopa esiriike.

Rääkides eri alkohoolsete jookide kahjulikkusest (või kahjutusest) maksale (punane vs valge vein, kanged vs lahjad joogid), on enamus maksahaigustega tegelevaid spetsialiste arvamusel, et peamine on siiski joodava absoluutse alkoholi hulk päeva (nädala) kohta ja alkoholi liigtarbimise staaz. Siinkohal tahaksin tuua Briti Kuningliku Psühhiaatrite ja Meditsiini Kolledzi seisukohad. Alkohol omab vähest riski tervisele, kui naine joob vähem kui 14 ühikut nädalas, mees vähem kui 21 ühikut. Siinjuures 1 ühik sisaldab 10 grammi absoluutset alkoholi, mis on ümberarvestatult 25 ml viskit, 85 ml veini või 230 ml õlut. Suuremate koguste puhul risk tervisele oluliselt suureneb.

Tihti tuntakse huvi, kas maksale on parem igapäevane väiksema alkoholi annuse joomine nn dipsomaania e sotsiaalsed joojad või üks korralik nädalalõpu pidu. Ka siin pole ühest seisukohta. Mõningad uurimisgrupid on arvamusel, et dipsomaania on maksale halvem. Inglased soovitavad igal juhul kahte nn täiesti joogivaba päeva nädalas.

Naistel tekib kahjustus kiiremini

Selleks, et tekiks raske maksakahjustus, on reeglina vaja alkoholi liigtarbimise staazi rohkem kui 5a. Silmas tuleb pidada ka seda, et vähesel või rohkemal määral koguneb maksa rasva ka tunduvalt väiksema aja jooksul. Kui aga toimivad mitmesugused lisafaktorid, võib mõningatel juhtudel raske maksakahjustus oluliselt kiiremini tekkida.

Alkohoolse maksahaiguse teket soodustavad lisaks alkoholi liigtarbimisele ka mitmesugused teised faktorid, milledest nii mõndagi on suhteliselt raske selgitada igapäevaste uurimismeetoditega. Üheks selliseks, suhteliselt palju uuritud aspektiks on alkoholi lagundavate ensüümide geneetiline omapära, teisena tuuakse välja seda, et inimese maksas sidekoe teke on pärilikult mõjutatud.

Nagu eelpool sai mainitud, tekib naistel alkohoolne maksakahjustus väiksemate alkoholi annuste ja kiirema aja jooksul. Osaliselt on see tingitud naiste väiksemast kehakaalust ja organismi suuremast rasvasisaldusest. Samas tuuakse olulise põhjusena esile ka seda, et kui alkoholi lagundamine meestel algab juba maos, siis naistel maos vastav, alkoholi lagundav ensüüm (alkohol-dehüdrogenaas) puudub või on väga väikese aktiivsusega. Seega on naistel alkoholi ja tema laguproduktide koormus maksale oluliselt suurem kui meestel. On mõeldud ka sellisele võimalusele, et alkohoolse joogi eripära mõjutab alkohoolse maksakahjustuse teket, kuna naised armastavad rohkem magusaid likööre, mehed aga õlut. Kuid otsest tõestust pole see siiani leidnud.

Süda kosub, maks väsib

Alkohoolse maksahaiguse teket soodustava lisafaktorina peab kindlasti märkima ka teisi maksapõletikule viivate faktorite toimimist nagu C-hepatiidi viiruse esinemist organismis, hemokromatoosi (raua-ladestushaigus) või ka teatud ravimite pikaajalist kasutamist. Ka teatud toitumiseripärad võivad soodustada alkohoolse maksahaiguse teket.

Elukutsed, mida loetakse suurema riskiga alkoholi liigtarbimisele, on baaride töötajad, firmade juhid, ajakirjanikud, laevade meeskondade liikmed, sõjaväelased ja müügiesindajad.

Lõpetuseks tahaksin meenutada lauset, mis pärit prof Jaan Riivi loengust ülikooliajast: alkoholi tarbimisega väheneb risk südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks, kuid suureneb risk maksahaiguse saamiseks.

Lisaksin veel, et kuna me ei tea, mis on meile kaasa antud vanemate poolt, siis alkoholi kogus, mis mõnele võib osutuda väikeseks, võib samas teisele olla ülisuur ja viia raske maksakahjustuse tekkeni. Maksa ei päästa siin ka punane vein. Teiseks tuleb arvestada ka seda, et harjumuse tekkides võib märkamatult suureneda päevas vaja mineva mõnuaine hulk, eriti kui arvesse võtta ka seda, et alkoholism kui haigus on teatud määral geneetiliselt määratud.

TRIIN REMMEL