Koolides käib B-hepatiidi vastu vaktsineerimine

Tervisekaitseinspektsiooni teatel algas tänavu esmakordselt koolilaste vaktsineerimine B-hepatiidi ehk maksapõletiku (rahvakeeli kollatõbi) vastu. Kaitsesüstimistega tehti algust kooliaasta alguses ja süste tehakse 1986. a sündinud poistele-tüdrukutele. Kokku kolm süsti: tänavu kaks ja tuleval aastal veel ühe. Esimese ja teise süsti vahele peab jääma 4-10 nädalat, teise ja kolmanda vahele 1-5 kuud.

Nii Tervisekaitseinspektsioonil kui ka Keskhaigekassal pole veel ülevaadet, kas B-hepatiidi vastu vaktsineeritakse koolilapsi kõikjal Eestis. Aga kus seda tehakse, seal käib see haigekassade kulul. Tegemist on mitmeaastase projektiga, mille käigus igal aastal alustatakse järgmise aastakäigu laste vaktsineerimist. 2000. a viiakse lõpuni 1986. a sündinud laste vaktsineerimine ja alustatakse 1987. a sündinutega jne. Vaktsiini tootjafirma on lubanud kolme kaitsesüsti järel immuunsuse vähemalt 8 aastaks.

Seni on B-hepatiidi vastu vaktsineeritud vaid meditsiinitöötajaid ja ka imikuid, kelle emad on haigusviiruse kandjad. Kaitsesüstimiste vajaduse koolilastele tingis aga viimastel aastatel sagenenud viirushepatiiti haigestumine - võrreldes 90. aastate algusega on see mitmekordistunud. Kui veel kümmekond aastat tagasi jäi Eestis B-hepatiiti haigestunute arv 100-200 vahele aastas, siis viimastel aastatel on neid registreeritud neli korda rohkem. Seejuures on järsult suurenenud haigestumine 15-20aastaste seas, kes moodustavad haigetest üle poole. (See on iga, kus algab aktiivne tutvumine narkootikumide ja seksuaaleluga.) Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on haigestumine linnades kõrgem kui maaelanike seas, näiteks mullu oli 100 000 linnaelaniku kohta 28 B-hepatiiti haigestumist, maal 6.

Haigestumiste põhjusi välja selgitades on meedikud jõudnud järeldusele, et üle kolmandiku haigestunutest on meelemürkide tarvitajad, kes kasutavad tihtilugu ühist süstalt, mille kaudu viirushepatiit levib.

Üheks B-hepatiidi riskirühmaks on süstivad narkomaanid.

B-hepatiit on kõige levinum viirushepatiit maailmas, sellesse on nakatunud umbes 300 miljonit inimest, kellest igal aastal paar miljonit sureb. Enim on hepatiidiviirus levinud Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ja Kagu-Aasias. Ameerikas Ühendriikides ulatub B-hepatiiti nakatunute arv aastas 140 000-320 000 inimeseni. Nende ravi ja hüvitised töölt puudutud aja eest lähevad maksumaksjaile kokku maksma 700 miljonit dollarit aastas.

B-hepatiidi tunnused
Väsimus, kõhuvalu, isutus, iiveldus, oksendamine ja enamikul haigetest läheb nahk kollaseks.

B-hepatiiti nakatumise võimalused
Viirus levib kokkupuutel nakatunud verega, seksuaalsel teel, sünnitusel nakatunud emalt vastsündinule.

B-hepatiidi riskirühmad
Süstivad narkomaanid, homoseksuaalid, seksuaalselt aktiivsed heteroseksuaalid, epideemia piirkondadest pärit immigrandid ja nende lapsed, nakatunud emade vastsündinud lapsed, asotsiaalid, nakatunud inimese seksuaalpartnerid, tervishoiutöötajad, hemodialüüsi vajavad haiged.

Enamik haigestunutest saab ennast ravides umbes poole aasta pärast täiesti terveks, ja omandab selle haiguse suhtes eluaegse immuunsuse. Umbes 10 % nakatunutest jääb kogu eluks viirusekandjaks, kel aastakümnete pärast võib tekkida maksatsirroos või hepatotsellulaarne kartsinoom (maksavähk).

AGNES JÜRGENS,
Tervisekaitseinspektsiooni nõunik