Jõulud peaksid tulema jõulu moodi

Sügist pikendasid soojad ja niisked ilmad. Pärast põuast suve tundus loodusele, et oleks nagu kevadine ärkamisaeg kätte jõudnud. Nägime kummalist. Isegi novembri keskpaigani teistkordselt õitsele puhkenud karikakra ja aedoa õisi! Metsades suvel suure kuivuse tõttu paari kuu võrra hilinenud seenehooaeg tõi seenesõpradele koguni korvitäite viisi rekordiliselt sügisande. Seeneparadiis pidas veel vastu isegi 5kraadisele külmale.

Metsloomad lippasid talveune asemel ringi. Kõige hea kõrval tõi soe sügis lisatöid põllumehele. Rukkiorased kasvasid üle, kohati vaat et isegi põlvini. Talveks põllu hävingu ohus tuli neid niita. "Kui teadnuks ette, oleks pidanud talivilja külvi normaalsest ajast kuu aega hiljem tegema," kirusid tagantjärele maamehed.

Vanarahva tarkus ütleb: "Mart sulatab, siis Kadri külmetab või vastupidi." Kuid tänavu nagu ei sulatanud ega külmetanud, selget piiri ei esinenud kahe looduse tähtpäeva vahel. Oktoobris lund ei sadanud, siis vanarahva pärimuse järgi ei jää lumi maha ka detsembriski. Ja veel: "Sooja septembri ja oktoobri järel tulevat pikk lumerohke talv ja tugev pakane ilmub välja just veebruaris," teadsid meie esivanemad.

Mida näitavad loodusmärgid edaspidiseks?

Looduse vaatleja Aadu Irs: "Esimese lumevaiba ilmumine ajas mind toast välja kümnekilomeetrisele ringile otsima värskel lumel jänese jälgi. Kuna jäneseid on loodus väheseks jäänud, õnnestus mul siiski näha ühe jänese nelja käpaga lumele tehtud moodustisi. "Esimene lumi ei jää maha," seda aitasid ennustada uluki lumega kontakteerunud liikumine. Nagu näha, nii läkski. Alles kolmandal või neljandal päeval pärast värskel lumel ringi lippav jänes lubab ennustada - lumi jääb maha. Jänese taoline teguviis on tingitud asjaolust, et haavikuemand ei taha vaenlasele juhatada teed oma asukohani.

Asi läheb järjest põnevamaks. Mitmes kohas suplesid varesed hulganisti. Vares nalja pärast ennast läbimärjaks ei leota. Suled peavad saama puhtaks ja kohevaks! See on selge märk, et peab külmale minema. Mutid ajavad hirmsasti ülesse suuri mullahunnikuid, siis on oodata maa sügavat külmumist. Nahkhiiri keldrilagedes ei ripu. Keldri temperatuur peab olema talvel nahkhiirele talveuneks normaalselt 0,5oC kuni 6oC sooja. Nahkhiirte külmakartus on märk, et läheb külmaks. Need erilised linnud-loomad eelistasid teisi kohti, kus talveune ajal ei langeks temperatuur alla märgitud skaalast, vastasel juhul nad hukkuksid. Samuti pole keldrites kärbseid ja sääski. Liblikad külma ei karda, neid on tänavu keldrilaed täis.

Karud läksid magama esimese lumega. Nende talvisel uneelul varitseb oht - toiduvaese suve tõttu jäi metsades karuottidel rasvakiht õhukeseks - võivad surnuks külmuda. Rasvatihased on väga näljas. Juba teist aastat ründavad sulelised hoogsalt mesipuid, trummeldades tarude seintele, väljunud mesilased pistetakse kohe nahka (söögiks kõlbab ainult rindkere osa). Minu 20 tarust on rasvatihaste saagiks langenud juba 18! Alles jäänud kahele mesipuule laotan peale võrgud.

Lindusid hakkab kimbutama toidumure.

Viimased rändlinnud läksid lõunareisile väga kõrgelt, mis on märk, et tuleb sügav talvelumi. Jõulud peaksid tulema jõulu moodi."

HELDUR KARRO