Kuidas allilm mõjutab Eesti riiki?

Kui mahukas võiks olla organiseeritud kuritegevuse poolt kontrollitav Eesti uimastiturg? Vastus huvitaks kindlasti ÜRO uimastiametnikke, see huvitaks USA DEA teenistuse agente ja samuti Interpoli.

Eestlastena aga huvitaks mind küsimus: kui võimas võib olla organiseeritud kuritegevuse haare, mida igapäevakeeles kutsume maffiaks. Metoodiliselt on küsimusele raske vastata, sest kogu maailmas puudub täpne metoodika all-ilma rahakoti paksuse hindamiseks. Siiski üritaksin küsimusele vastata, mööda minnes arvutuste pisidetailidest.

Üldiselt on teada, et ravimituru aastakäive Eestis on tõusnud juba umbes ühe miljardi krooni piiridesse. Arstiravimeid tarbib umbes 70% Eesti elanikest. Iga aastaga ravimite tarbimine nii kilogrammides kui ka kroonides mõõdetuna Eestis kasvab. Seejuures ravimite tarbimine on kõige kõrgem nende elanike hulgas, kel eluaastaid üle poolesajandi.

Tehes ümberarvutisi mitmetest teadusuuringutest, võib juba praegu arvata, et Eesti umbes 1,4 miljonist elanikust on 20. sajandi lõpus vähemalt ühel korral elus kasutanud uimastit umbes 100 000 elanikku. Ehk veidi vähem, kui Tartus elanikke. Võib arvata - 20. sajandi lõpus pruugib Eestis sagedasti illegaalseid uimasteid (korra või enam nädalas) umbes 10 000 inimest. Neist 5000 pruugib mõnutunde saavutamiseks (eri kombel) heroiini. Ülejäänud 5000 kasutab läbisegi erinevaid uimasteid - peaasi, et vaid pea oleks jõrm. On huvitav märkida, et viimastel aastatel on Eestis oluliselt langenud illegaalne uinutite - barbituraatide kasutamine, ka rahustite (eleenium, sedukseen, tazepaam, eunoktiin jt.) tarbimine.

Narkootikumdie hinnad "mustal turul"

1999a lõpukuudel on Eesti "mustal turul" uimastihinnad järgmised: 1 g heroiini maksab 1500...2000 EEK, 1 g hashishit maksab 150...200 EEK

1 g marihuaanat maksab 100...150 EEK, 1 g kokaiini maksab 1300...1600 EEK, 1 tablett ecstasy maksab 100...300 EEK. Illegaalse uimastimüügiga teenib aastaringselt elatist kuusissetulekuga umbes 4000...5000 EEK vähemalt 200 inimest Eestis. Illegaalne uimastiäri annab umbes 20 Eesti diilerile aastas sissetulekuks ühe miljoni või enam krooni maksuvabalt kätte.

Raha hangitakse varastamisega

Võttes hüpoteesi püstitamiseks arvesse uimastitarbijate arvu ja päevase koguse, siis arvestuslikult tarbitakse Eestis aasta jooksul uimasteid 2,7 miljardi EEK eest, ehk 180 miljoni USD eest. Kui ma 10 aastat tagasi hakkasin uimastiohust kõnelema ja kirjutama, siis mind peaaegu keegi ei uskunud. Tollal oli aastane uimastikäive Eestis mitte enam kui 1000 USD. Kümne aastaga on Eestis uimastitarbimise tõus ehmatavalt suur.

Tuleb märkida, et selle 2,7 miljardi krooni saamiseks, mida kasutatakse mõnuaine ostmiseks, reeglina narkomaanid varastavad. Aga varastatud vara ei saa ju müüa alghinnaga. Hea on, kui saab edasimüümisel eseme eest vaid poole alghinnast. Teisisõnu: narkomaanid varastavad uimastikaifi saamiseks aastas umbes 5,4 miljardi krooni eest. See selgitab, miks Eestis on viimastel aastatel nii palju korteri-, suvila- ja autovargusi.

Politseistatistika rahustab, kuid on tavakodanikku eksitav: Eestis registreeritakse väga vähe narkokuritegusid. Kui rakendaksime nn. 0-tolerantsi printsiipi ning politsei fikseeriks kõigi kahjukannatanute avaldused, siis tõuseks narkokuritegevus kindlasti üle 10 000 piiri.

Uimastieksport häbistab Eestit

Meie politsei tabab aruharva narkokullerid, kes ekspordivad Eestist narkootikume. Siiski istub eesti narkokullereid juba paljude riikide vanglates, mis viitab kahjuks meie politsei saamatusele. Pole põhjust arvata, et illegaalne uimastieksport Eestist oleks väiksem kui siseturg: vähemalt Skandinaavia statistika lubab seda oletada. Seega võiks Eesti illegaalse narkoturu kogumahtu hinnata 5,4 miljardi eesti kroonini (260 miljonit USD).

Teisisõnu: organiseeritud kuritegevuse (maffia) käes on Eestis hiiglaslik rahasumma, mis on suurusjärgult võrreldav ühe kolmandikuga kogu Eesti Vabariigi 1999.a. riigieelarvest. Kui allilm on nii võimas, siis oleks põhjust aküsida, kuidas ta mõjutab Eesti riiki?

ANTI LIIV