Esivanemate jõululeib

Suur söömine jõuluajal andis esivanematele lootust rikkalikele toiduvarudele järgmiseks aastaks ja söök pidi kindlasti kogu jõuluöö lauale jääma.

Jõulutoit algas jõululeivast. Pühade leib pidi olema parim, see pidi tunduvalt erinema argipäeva leibadest. Jõululeib valmistati erikujuliselt, enamasti seakujuline nn jõuluorikas. "Orikas" küpsetati rukki- või nisujahust lamava põrsa kujulisena. Leivapätsi teravamasse otsa vormiti seapea, kärss, sõõrmed ja silmad. Külgedele vooliti seajalad, kahvliga tõmmati harjased. Pühadeleiba viidi maitsta ka kõigile laudas olevatele loomadele.

Teiste Euroopa rahvaste seas on ka eestlased siga pidanud viljakuse ja külluse kandjaks.

HELDUR KARRO