Kontaktläätsed

Kontaktläätsed on küll oluliselt kallimad, kuid neid on prillidega võrreldes mõningaid olulisi eeliseid. Noorte seas eelistatakse samuti kontaktläätsi, kuna praegu saadaolevaid moodsaid läätsi on meeldiv ja mugav kanda. Oluline on, et olemasolevad kontaktläätsed sobivad silmale ja et valitakse just õige läätsetüüp.

Kontaktläätse tüübi valik sõltub silma omadustest (nt pisaravedeliku kogusest), nägemishäire tugevusest ja muudest tingimustest (nt kandmise kestus, - sagedus, harrastatavad spordiliigid jne). Kontaktläätsede kandjaid vaevavad sageli silma sidekesta punetus, kipitus, võõrkeha-tunne silmas või "vikerkaare-nägemine".

Sõltuvalt kasutatud kunstmaterjali tüübist eristatakse pehmeid ja kõvasid kontaktläätsi. Võib öelda, et kõvasid läätsi on kergem hooldada, kuid silmale võivad nad sagedamini tunduda võõrkehana. Mõlemad läätsetüübid "ujuvad" silma sarvkesta pisarakihis. Kõvad läätsed on sarvkestast väiksemad, neid on erineva hapniku läbilaskvusega.

Pehmed läätsed on hea hapniku läbilaskvusega, vett sisaldavad ja sarvkestast suuremad. Pehmed kontaktläätsed vajavad enam hoolitsust, kuna nad omandavad pisaravedelikust kergesti proteiine, ravimaineid ja konservante. Piinlikku puhtust ja hoolt vajavad mõlemat tüüpi kontaktläätsed.

Lühinägelike tarvis valmistatakse ka ühekordseid kontaktläätsi, mida võib puhastamata silmas kanda kuni üks nädal. Kuid ka neil läätsedel on mõned kõrvalmõjud, mistõttu nad pole igaühele sobilikud.

Silmaärrituse (v.hõõrdumise) sagedasemad põhjused:

  • Liiga kuivad silmad, seda soodustab nt kuiv, suitsune või tolmune õhk.
  • Allergia, nt hooldusvahendite suhtes.
  • Ebapiisav puhastamine.
  • Valesti valitud läätsetüüp.
  • Liiga pikk/sage kandmise aeg.
  • Läätsede äravahetamine (parem-vasak).

    Ärrituse puhul:

  • Kasutada konservandivabu kontaktläätse hooldusvahendeid, mis ärritavad vähem silma ja ei mõju allergiliselt.
  • Niisutusvahendid aitavad kuivade silmade puhul. On olemas spetsiaalsed konservandivabad preparaadid, mida on võimalik silma tilgutada ka sel ajal, kui läätsed (kõvad või pehmed) on silmas.

    Silma sidekesta punetuse (põletiku) puhul silmatilkade kasutamisel peab pehmed läätsed silmast kindlasti ära võtma. Kõvade läätsede kandjad peaksid arstilt nõu küsima, kas läätsede äravõtmine on vajalik.

    Iga kontaktläätse kandja peab laskma regulaarselt arstil silmi kontrollida. Arsti poole peab pöörduma ka juhul, kui uute läätsede kandmisel on tunne, et need ei sobi või on tekkinud suured vaevused.

    Probleemide ennetamseks:

  • Vajalik reeglipärane põhjalik kontaktläätsede hooldus.
  • Mitte jätta läätsi ööseks silma.
  • Ujumisel või sukeldumisel võtta läätsed silmast või kanda spetsiaalseid ujumis- või sukeldumisprille. Vees olev kloor võib ladestuda pehmesse läätse, kõvad läätsed võivad aga kergesti kaduda.
  • Jalgrattaga sõites tuleks samuti kanda päikse- või muid kaitseprille, vältimaks läätsede kuivamist.
  • Enne jumestamist panna läätsed silma (soovitav kasutada spetsiaalset kontaktläätsede kandjatele mõeldud kosmeetikat). Kosmeetikavahendeid ei tohi kanda silmalau äärtele. Juukselaki pihustamiselt sulgeda silmad!

    Moskvas väljatöötatud ja seal ka esmakordselt rakendatud uus meetod reguleerib lühi- ja kaugnägevust: kohaliku tuimestuse all tehakse silma väike lõige - umbes 3 mm - ja silma implanteeritakse (istutatakse) kunstmaterjalist lääts. Siiani on maailmas selle meetodiga opereeritud 5000 silma, pikaajalised kogemused veel puuduvad; risk on alati olemas - nagu iga teise operatsiooni puhul.

    Välisajakirjanduse põhjal Jana Veldre

     

  • NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
    UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

    Aeg on Terviseleht ära tellida

    Terviseleht on Facebookis

    Pakume tööd

    Varjatud toidutalumatuse artiklid

    Sõlmi otsekorraldusleping! UUS HIND

     
    Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
    jah, vabatahtlikele
    jah, sunniviisiliselt
    ei mingil juhul
    terviseleht@terviseleht.ee Delfi