Eesti Tervishoiu Muuseum - 75

21.detsembril 1924.a avati Eesti Tervishoiu Muuseum Tartus Aia tn 46, kust juba 1927 asuti ümber majja Pepleri 32. Teoks sai prof A.Rammuli algatus, mida toetas kogu arstkond. Just arstide kõikvõimalik muuseumi tegevusele kaasaaitamine võimaldas muuseumi juhatajal, ettevõtlikul ja võimekal Voldemar Sumbergil 20a jooksul ära teha tohutu töö tervishoiualaste teadmiste populariseerimisel. Lähtudes põhilisest tegevussuunast - tervishoiu küsimuste selgitamisest rahvale - juhinduti põhimõttest, et tähtsam haiguste ravimisest on nende ennetamine. Avati 16 osakonnaga püsiekspositsioon, korraldati rändnäitusi, loenguid ja kursusi, anti välja broðüüre, plakateid jms. Tähelepanu väärivad 12osaline "Tervise käsiraamat" ja ajakiri "Tervis".

Dr Sumbergi arreteerimisega 1944.a sai alguse muuseumi allakäik. Kogud hävitati või kanti laiali ja muuseum suleti. V.Sumbergi ja paljude teiste entusiastlike arstide töö muutus olematuks.

Muuseumi taasavamine leidis aset alles 1980.a, kui ärksama arstkonna eestvedamisel Tallinna Meditsiinikooli ruumides Tüve 25 avati Vabariikliku Sanitaarharidusmaja Tervishoiumuuseum. Kaasaegne näitus "Elu ja tervis" telliti Saksa Hügieenimuuseumist Dresdenis ja selle naelaks sai maailmakuulus klaasnaine. 1989.a kolis muuseum vanalinna Laiale tänavale ja sai iseseisvaks esialgse nimega asutuseks. Direktoriks jäi ikka H.Martinson.

Meditsiiniajaloo kogumine ja tervishoiualane selgitustöö on muuseumi põhilised tegevussuunad. Tervisenäitus "Inimene, tervis, perekond" oma suurte elektronmudelitega ja iseseisva tegutsemise võimalusega ning nüüdisaja valupunktide - narkomaania ja AIDSi - probleemide tutvustamisega toob muuseumisse rohkesti külastajaid. Muuseumi juures tegutseb ka Tervise Rahvaülikool ja Noorte Meedikute Klubi, antakse välja trükiseid.

Vasakult dr Rätsep, muuseumi asedirektor Soodla, dr Jäätma ja muuseumi direktor H.Martinson.

75.aastapäeva tähistati kümnenda meditsiiniajaloopäevaga. Seekord oli esinema kutsutud ka eesti arstid Rootsist. Dr A.Kõvamees kõneles eesti arstidest Rootsis ja dr A.Anderson "Preventsiooni tähtsusest võitluses narkomaaniaga". Narkomaania on uus oht, mis ründab praegu eriti meie noori ja seetõttu leidis aktuaalne teema elavat vastukaja. Suurt huvi pakkus dr H.Merila-Lattiku esinemine teemal "Kokkuvõte 10aastasest eesti arstide saatuse uurimisest ajavahemikus 1940-1960". See oli mõjus selgitus peatselt ilmuva raamatu "Eesti arstid 1940-1960" saamisloost. Austust väärib autori visadus ja tahe ülimahuka materjali läbitöötamisel. Dr ALAR Sepp Tartu Ülikoolist rääkis teemal "Eesti noorarstid ülemineku perioodil". Lisaks dr Eduard Viira tähtpäevalisele ettekandele "Dr Artur Linkberg - 100" oli koostatud ka rida rohke pildimaterjaliga stendiettekandeid, nende hulgas H.Gustavsoni "Märjamaa vanemast meditsiiniajaloost".

Muuseumi olid tulnud aastapäeva puhul tervitama mitmete ametkondade esindajad ja rohked muuseumisõbrad. Pidulikule koosviibimisele andis kauni lõppakordi Leili Tammeli õpilaste kontsert.

MARI-ANN AIMLA