Farmatseut Oskar Kook - 100

Tänavu möödus 100 aastat farmatseut Oskar Kook'i sünnist. Silmapaistev proviisor, kauaaegne Tõnismäe apteegi juhataja oli ettevõtlik ja mitmekülgselt võimekas inimene.

Oskar Kook sündis 8.mail 1899.a Alatskivi vallas Tartumaal, kus ta isa töötas külakooliõpetajana. Suure pere lapsena harjus ta varakult tööd tegema, käis suviti karjas ja töötas hiljem pottsepa- ja maalriõpilasena, et talviti oleks võimalik õppida. Pere kolis Tartusse, kus Oskar 1914 Linnakooli lõpetas. Seejärel õiendas ta apteekriõpilase eksami ja asus tööle 15aastaselt ühes Tartu apteegis. Samal ajal algas I maailmasõda. Apteegis töötamise kõrvalt õppis O. Kook edasi ning tegi ära apteekri abilise eksami. 1917.a astus ta Tartu Ülikooli vabakuulajaks farmaatsia alal. Õpingud katkestas Saksa okupatsioon. Kook sõitis ülikooliga Voronezi, kus asus tööle 4. linnaapteeki ja hiljem lõunafrondi 5. sõjaväe apteeki, kus töötas 1920.aastani. Pärast sõda sai ta Tartus juhutööd mitmes apteegis ja ülikooli juures. Peagi sooritas ta eksternina keskkooli täieliku kursuse eksami ja lõpetas seejärel 1924.a cum laude ja magistri kraadiga Tartu Ülikooli farmaatsiateaduskonna.

Seejärel asus O. Kook tööle Sõjaväe Keskapteeki. Enne Tallinnasse kolimist abiellus ta ülikoolituttava stomatoloog-lastearst Hella Pärsimäega.

Aastatel 1925-1929 oli ta kohustusliku sõjaväeteenistuse käigus nooremleitnandi aukraadis tööl sõjaväefarmatseudina, hiljem Tallinnas Sõjaväe Keskapteegis. 1929.a suundus O. Kook Kärdla haigekassa apteegi juhatajaks ja 1934.a sai temast juhataja Võru Linnaapteegis. Kõikjal, kus mees tegutses, osales ta energiliselt seltsielus: kuulus linnavalitsusse, mängis orkestris viiulit, võttis osa näiteringist, korraldas näitusi, joonistas ja maalis. Kärdlas pani aluse limonaaditegemisele, Võrus organiseeris mahlatööstuse.

1940.a algul asus Kookide perekond Tallinna, kus Oskarist sai Tõnismäe Apteegi juhataja. Seejärel (1961) siirdus ta pensionile. Põhitöö kõrval oli ta Tallinna Meditsiinikooli õppejõud. O. Kook oli mitmete farmatseutiliste organisatsioonide liige ja kuulus ka ENSV Teaduslikku Farmatseutilisse Ühingusse. Kirjutas rohkesti artikleid, mis ilmusid ajakirjanduses. Et Kook tundis huvi rahvameditsiini vastu, kirjutas ta koos G. Vilbastega raamatu Eesti ravimtaimedest, mis ilmus 1962 (hiljem anti välja 4 kordustrükki). Oskar Kook suri 5.märtsil 1964 ja maeti Metsakalmistule.

MARI-ANN AIMLA