Uus ravim külmetuse vastu

Maailmas on kõige levinumad viirustest põhjustatud infektsioonid, mida rahva seas tuntakse külmetuse nime all. Kes meist poleks vaevelnud pea- ja liigestevalu käes, nina tilkumas ning kurgus kõdistamas. Igal aastal kulutatakse tohutuid summasid kliinilistele uuringutele, mis aitaksid leida uusi preparaate viirusinfektsioonide profülaktikaks ja haigussümptomite raviks.

Rinoviirused on ühed sagedasemad külmetushaiguste tekitajad, tuues komplikatsioonidena kaasa kõrvapõletikud, sinusiidid ja bronhiaalastma ägenemise. Siiani on üritatud rinoviirus-infektsioonide raviks kasutada vaktsiine, kuid need pole andnud head kliinilist efekti: igale viiruse serotüübile (alamliigile) peab vastama kindel vaktsiin. See teeb seroteraapia kliiniliselt väheefektiivseks.

Sel aastal on katsetamisjärgus uus preparaat tremacamra, mis erineb oma toimemehhanismilt täielikult senikasutatavatest antiviraalsetest ravimitest. Tremacamra molekul ühineb raku pinnal samade retseptoritega, millega rinoviiruse molekulidki. Seega blokeerib tremacamra konkureerivalt rinoviirusele elutähtsad retseptorid ja viirus hukkub.

Uue preparaadi efektiivsust ja ohutust rinoviirustset tekitatud haiguste ravis uurisid Lõuna - Carolina Meditsiiniülikooli teadlased. Uuringutulemused näitrasid, et tremacarma on tõhus nii rinoviirusinfektsiooni profülaktikas kui ka juba tekkinud süptomite leevendamisel. See uuring tõestas ka retseptorite blokeerimise teooriat, millel võiks viirusinfektsioonide ravis perspektiivi olla.

K.McIntoshi Bostoni Lastehaiglast arvates pole uue preparaadi positiivsed uuringutulemused külmetushaiguste ravis veel murrangulised. Rinoviirused, mille osas tremacarma efektiivne on, pole ainsad külmetuse põhjustajad. Viiruste diagnostika (identifitseerimine) on praegu veel aeganõudev protses ning tihti on võimalik vaid tagantjärele öelda, millisest viirusest külmetus oli põhjustatud. Seetõttu soovitab K.McIntosh tremacarmat kasutada sügisel-kevadel, mil tõenäosus nakatuda rinoviirusesse on kõige suurem.

The Journal of the American Medical Association

Vanurite kukkumistraumade hulk suureneb

Võttes aluseks Soome Rahvusliku Hospitaliseerimisregistri ja ametliku surmapõhjuste statistika, uuris Urho Kaleva Kekkose-nim. Tampere Tervise Instituut viimase 25 aasta trende kukkumisega seotud traumade ning surma osas. Teadlaste arvates peaks see uuring peegeldama olukorda ka teistes arenenud riikides, nagu näiteks USA, kus kukkumistraumade sagedus on tõusnud samal määral.

Statistika andmetel oli 1970.a Soomes kukkumistraumasid 5622 (494 juhtu 100 000 elaniku kohta ), 1995.a aga 21 574 (1398/100 000 ). Seega oli absoluutarvudes tõus 284 % ja suhtarvudes 100 000 elaniku kohta 183 %. Kukkumistraumadest põhjustatud surmajuhtude arv jäi aga praktiliselt samaks: 1971.a. 38 juhtu 100 000 elaniku kohta, 1995.a 51 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Teadlasi teevad need arvud murelikuks kahest aspektist. Esiteks, ei suurene üksnes kukkumistraumade sagedus, vaid ka populatsioon, mis on disponeeritud kukkumistraumadele. Teiseks, suureneb kukkumistraumadesse sattuvate inimeste keskmine eluiga, mis toob kaasa komplikatsioone ravis ning kaudselt suurendab surevust.

The Journal of the American Medical Association