Arstid ootavad tervishoiureformi ja õiglast palka

Eesti arstkond nõuab Eesti Arstide Liidu Üldkogul vastuvõetud avalduses, et tervishoiusüsteemi ümberkorralduste üheks tulemuseks oleks palgatingimuste vastavusse viimine arstide kõrgelt kvalifitseeritud töö ja vastutusega ning selle tähtsusega rahva tervise kaitsel.

Eesti Arstide Liit arutas detsembri algusesTallinnas Mustamäe Haiglas toimunud üldkogul tervishoiu finantseerimise ja arstiabi korraldamise probleeme ning nende mõju arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile ning arstide töötasule. Üldkogu võttis vastu lõppdokumendi, milles märgitakse, et selle aasta algusest jõustunud sotsiaalmaksuseadus on põhjustanud ravikindlustusmaksu kroonilise alalaekumise - 9 kuuga on laekunud vaid 63% kavandatust. Sellega on kaasnenud arstiabi kättesaadavuse halvenemine.

Ravikindlustuse pingeline eelarve ja raviteenuste tasakaalustamata hinnakiri ühelt poolt ning korrastamata raviasutuste võrk teiselt poolt on tekitanud situatsiooni, kus tervishoiuasutustel puuduvad võrdsed võimalused elanikkonnale kvaliteetse arstiabi kindlustamisel ja arstide töö tasustamisel. Oodatav elukalliduse tõus tuleval aastal pingestab tänaseks väljakujunenud olukorda veelgi.

Eesti Arstide Liidu Üldkogu on seisukohal, et probleeme saab lahendada seadusandluse korrastamise ja raviasutuste võrgu optimeerimisega elanikkonna tegelike vajaduste järgi. Ümberõppe võimaluste tagamine arstidele ja võrdsete tingimuste kindlustamine konkureerimiseks vabadele ametikohtadele aitavad leevendada võimalikke tagasilööke tööturul.

Keskhaigekassa direktriss Maris Jesse tutvustas arstidele valminud Eesti haigekassa seaduse eelnõu ning oktoobris sotsiaalministri juhtimisel alustatud ravikindlustuse seaduse väljatöötamise esimesi tulemusi. Ravikindlustusseaduse töörühma tööd tutvustades märkis Jesse, et oluline on seaduse tasemel ära määratleda kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, milliste teenuste eest peaks haigekassa hakkama maksma ja milliste eest mitte.

"Mõistetav on, et iga haige, tema lähedased ja ka inimese raviarst ootavad ja tahavad alati, et aitamiseks rakendataks kõike, mida meditsiini tehnoloogiline areng võimaldab," ütles Jesse. "Kahjuks on aga rahalised ressursid tervishoius piiratud, seetõttu peab tegema valikuid ning nende valikute tegemiseks on vajalikud seadusega määratletud hindamiskriteeriumid."

Jesse sõnul on töörühm seaduseelnõu ettevalmistamisel kaalunud teenuste hindamiseks kolme kriteeriumi esitamist. Esimene kriteerium on teenuse vajalikkus (nt ühiskonnale), teine meditsiiniline efektiivsus e milline on tõenäosus soovitud tulemuse saamiseks ja kolmas on tõhususe kriteerium, st kui palju on kulutatud rahast kasu. Tõhususe määramisel tuleb Jesse sõnul kasutusele võtta teaduslikud meetodid, nagu Quality Adjusted Life Years või Adjusted Life Years määramine jt.

Eesti Arstide Liidu senine president Indrek Oro andis üldkogul oma volitused üle Andres Lehtmetsale. Endine Tallinna Psühhiaatriahaigla ülemarst Andres Lehtmets töötab praegu Wismari haiglas arstina ja on sotsiaalministeeriumi psühhiaatrianõunik.

MARE MERE