Mobiiltelefon ja tervis

Tallinna Tehnikaülikooli Biomeditsiinitehnika Keskuses on pikka aega tuntud huvi madala nivooga mikrolainekiirguse, st. mobiiltelefoni mõju vastu inimesele.

Esimesed katsed tehti 1996.a: biomeditsiinitehnika-keskuse juhataja professor Hiie Hinrikus hoidis mikrolainekiirguse allikat pea lähedal ja temast sõltumatult muudeti modulatsiooni sagedust. 7 herzine modulatsioonisagedus oli eristatav - tekkis spetsiifiline ebameeldiv, aga õnneks nõrk aisting peas. Teistel katsealustel seda ei tekkinud, mis näitab inimeste individuaalset tundlikkust mikrolainele. Rootsis Lundis nähtud filmilõigus "Motorola" mobiiltelefonide katsetajast, kes oma töökohustuste tõttu pidi mobiiltelefoni kasutama 4 kuni 5 tundi päevas, on märgata silmnähtavad kõnehäired ning ta kurdab vaeguste üle peas.

Raske oli leida selle efekti hindamismeetodit. 1998.a lõpus tuli idee kombineerida mikrolainekiirguse mõju uurimine neurofüsioloogias tuntud mõjuri valgusstimulatsiooniga. Üheksal juhul kümnest oli mõju sarnane: ajupotentsiaali nivoo vähenes teatud piirkonnas, mis on seotud info vahetusega ajukoore ja sügavamate piirkondade vahel.

Mikrolainekiirgusest tingitud mälu nõrgenemist on kindlaks tehtud ka teiste uurijate poolt. Doktor Henry Lai USA-s tegi katseid 100 rotiga, kes paigutati suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud.

Professor Hiie Hinrikus 11. Põhja- ja Baltimaade Biomeditsiinitehnika konverentsi puhul toimunud pressi- konverentsil, istub IFMBE president Jean Pierre Morucci.

On täheldatud ka teisi efekte, mis on seotud madala nivooga mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas mikrolainekiirgus närvisüsteemi mõjutab, pole veel selge, teada on ainult, et selle kiirguse mõjul muutub kaltsiumi ioonide voog läbi rakukanalite. Selle katse on teinud vene teadlased 1994.aastal.

Mikrolainekiirguse mõju on uuritud juba aastakümneid nii endises N Liidus kui tõenäoliselt ka teistes suurriikides eesmärgiga mõjutada inimese närvisüsteemi väljastpoolt. On ju võimalik ette kujutada, et riiki sissetungivat vaenlast mikrolainekiirguse mõjul eufooriliselt laulu ja tantsuga vastu võetakse... Nimetatud eksperimendid on muidugi rangelt salajased ja õnneks pole teadusüldsus siiani "positiivsetest" tulemustest kuulnud.

Rahvusvahelised tervisekaitsenormid, mis on kehtestatud mikrolainekiirguse doosidele, lähtuvad kiirguse soojuslikust mõjust ja ei arvesta üldse madala nivooga kiirguse bioloogilist efekti. See ala on suures ulatuses olnud entusiastide uurida. Näiteks professor Bertil Persson on uurinud looduslikku radiatsiooni nii põhjapoolusel kui Antarktikas. Muide, 62- aastane äärmiselt vitaalne kuulus teadlane on alati käinud ja käib siiamaani tööl jalgrattaga.

JUTA ÜTS