Alfred Vogel
Jasmiin-Ene Kallas

Vogel oli veendunud toitumise ja vähi vahelistest seostest

Alfred Vogel oli veendunud toitumise mõjust vähi tekkimisel. Juba 1935.a kirjutas ta raamatus Toit ja tervis toitumise ja tervise vastastikustest mõjudest. Järgnev lõik on sellest raamatust, seega juba üle 60a tagasi ilmunud teosest: "Meditsiini tohutust arengust hoolimata haigestub tõsistesse tsivilisatsioonihaigusse nagu vähk pidevalt inimesi heaoluriikides. Olen veendunud selles, et tsivilisatsioonihaiguste põhjus on väärad, kahjulikud toitumisharjumused ja väärad eluviisid. Usun nende mõju olevat juba 80%. See väide ei puuduta üksnes vähki, vaid mitmesuguseid eri haigusi, vaevusi (haiguslikke seisundeid)."

Haigustest ei pääse, mõeldes välja üha uusi ravimeid ja ravimeetodeid. Haigustest pääseb vaid eluviise muutes.

Ülesöömine teeb vastuvõtlikuks degenereerumishaigustele

Alfred Vogel tõdes juba aastakümneid tagasi, et ülesöömine/liigsöömine ja sellest tulenev lihavus teeb vastuvõtlikuks paljudele haigustele, ka vähile. Seda on toetanud viimaste aastakümnete uurimused: nt ülekaalulistel naistel on hormoonimõjustusega vähki keskmisest enam. Mõistlik kõhnumine, st täisväärtuslikule toidule üle minnes ja kehalise aktiivsuse mõõdukas lisamine vähendavad peaaegu kõikide üldlevinud eluviisihaiguste riski ja leevendab nende vaevusi.

Vähem valkaineid ja rasvu

Ehkki proteiin on organismile elutähtis ehitusmaterjal, ei tohiks täiskasvanud seda liigselt süüa. Ka Alfred Vogeli arvates on valkainete liigne söömine organismile kahjulik, kuna nende ülejääk e see, mida keha nn ehitusaineks ei kasuta, toodab organismi raskesti eemalduvaid jääkaineid. Need omakorda teevad vastuvõtlikuks paljudele haigustele, mh vähile.

Alfred Vogeli arvates sööb läänemaailma inimene liiga palju rasva ja eelkõige loomset rasva. Rohke kuumutatud loomsete rasvade söömine koormab maksa ja nõrgendab selle võimet puhastada organismi. Maksa tegevuse nõrkus koormab aga otsustavalt kogu ainevahetust - mürgid ning jääkained ei eemaldu organismist, vaid koormavad seda.

Valgest suhkrust tuleks loobuda

Valge suhkru suur tarbimine on Vogeli arvates keskne toitumisprobleem. Valge suhkur annab "tühja" energiat, teeb vastuvõtlikuks rasvumisele ja selle tagajärgedele.Kulutab ainevahetuses vitaalaineid, kuid ei too neid organismi. Alfred Vogeli arvates peaks valgest suhkrust loobuma. Asenduseks tervislikud magustajad - looduslikud suhkrud, nagu mesi, vahtrasiirup, toorroosuhkur ja kuivatatud puuviljad.

Terviklik lahendus - täisväärtuslik toit

Alfred Vogeli arvates tuleks nii haiguste profülaktikas kui ka ravis minna üle täisväärtuslikule toidule. Praktikas tähendab see, et süüakse võimalikult looduslikus keskkonnas, bioloogiliselt puhtalt kasvatatud ja toodetud, mitmekülgset toitu. Toidu aluseks on bioloogiliselt puhtad köögiviljad ja täisteravili. Rohkesti värskeid köögivilju, puuvilju, marju.

Toit küpsetatakse vitaalaineid säästvalt, nt aurutades või madalamal temperatuuril hautades. Täisväärtusliku toidu hulka kuuluvad ka piimhappeliselt fermenteeritud tooted, hapukapsas, piimhapet sisaldavad looduslikud bioloogiliselt puhtad mahlad ja vadaku kontsentraat (Vogeli toode Molkosan). Need hoiavad alal tervet bakterite keskkonda soolestikus, mis omakorda teeb võimalikuks toidu optimaalse ärakasutamise organismile.

Täisväärtuslikku toiduvalikusse võib kuuluda mõnevõrra ka liha, kala, juustu, hapupiimatooteid jne. Need on siiski selles toiduvalikus vaid täiendavad toorained, mille hulka tuleks hoida muu toiduga võrreldes vähesena.

Täisväärtuslik toiduvalik on lahendus ka rasvumisprobleemidele, kuna täisväärtuslikku toitu ei söö kunagi liiga, kuna see hoiab?? nälja eemal kaua ja rahuldab organismi vitaalainevajadused nii hästi, et organism ei ilmuta näljatunnet vaid seetõttu, et see on saanud toidust peamiselt tühje kaloreid, kuid mitte piisavalt vitaalaineid.

Jasmiin-Ene Kallas