Dermatiit. Millega tegemist?

Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja kõige sagedamini esinev nahahaigus. Tekib mõne ärriti või allergeeni sattumisel nahka kohe, mõne tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena.

Kõige sagedamini paikneb kätel. Kui põhjuseks on mingite tegurite toime nahasse, nimetatakse seda kontaktdermatiidiks. Allergilise kontaktdermatiidi põhjuseks on ühe või mitme allergeeni sattumine organismi. Ärritavaid aineid ja allergeene esineb nii tööl kui ka olmes.

Kontaktdermatiiti täheldatakse mitu korda sagedamini kui allergilist. Oma olemuselt on kontaktdermatiit põletikuline reaktsioon, mis tekib vastusena tugeva mehaanilise (nt kinga hõõrdumine), füüsikalise (päikesekiirgus), keemilise või bioloogilise (taime mahl, putuka hammustus) ärriti toimele.

Tugevateks e absoluutseteks ärrititeks on osa keemilisi aineid, nt kontsentreeritud happed ja alused, mis põhjustavad kõigil, kelle nahale nad satuvad, koheselt tugeva põletiku. Võib ilmneda koguni naha nekroos (kärbus).

Nõrkadeks ärrititeks on nt nõrga kontsentratsiooniga happed ning alused, nahapuhastusvahendid, metallitolm tööstuses, klaasvatt ehitajatel, mõningad taimed, märg töö ja muu. Nahapõletik tekib siis, kui need ärritid toimivad nahasse korduvalt või korraga pikemat aega.

Mõned keemilised ained (formaldehüüd, tsement, kroomi ühendid) ja taimed (jõulutäht e kaunis piimalill) võivad olla nii ärritid kui allergeenid.

Allergilisse kontaktdermatiiti haigestuvad mehed ja naised ligikaudu võrdselt. Meestel esineb sagedamini formaldehüüdi, epoküvaigu, tsemendi ja koobalti allergiat, naistel täheldatakse meestest tunduvalt sagedamini niklist põhjustatud allergilist kontaktdermatiiti (kasutavad niklit sisaldavaid ehteid ja nikeldatud esemeid). Noortel esineb kõige sagedamini allergiat kosmeetikavahenditele, nt juuksevärvid, deodorandid, kreemid. Need sisaldavad parabeene, Peruu palsamit, parafenüleendiamiini, lanoliini jm.

Noortel, keskealistel, aga ka vanematel täheldatakse kõrgenenud tundlikkust tööl esinevatele allergeenidele - värvidele, lahustitele, kampolile, tehisvaikudele, formaldehüüdile jt. Vanematel inimestel, kes sageli kasutavad ravimeid, võib ilmneda allergia mõne ravimi suhtes. Sagedamini on sellisteks ravimiteks antibiootikumid, analgiin, butadioon, B-grupi vitamiinid, promasiin, bensokaiin jt. Allergia võib tekkida isegi allergiliste haiguste raviks kasutatavate ravimite (dimedrool, pipolfeen, diprasiin jt) suhtes. Allergeenide kindlakstegemiseks rakendavad allergoloogid nahateste oletatavate allergeenidega.

Kontaktdermatiit paraneb kiiresti, kui ärriti või allergeeniga kokkupuude lõpetatakse. Ravitakse aerosooli, pastade või mähistega. Kui muud ei ole käepärast, siis marlitükk niisutatakse jahedas 1-2%lises boorhappe lahuses. Seejärel pigistatakse lapp välja ja paigutatakse haiguskolletele 3-5 minutiks. Korratakse 30-40 min vältel, 3-4 korda päevas.

Profülaktikaks kasutatakse pehmendavaid ja niisutavaid kreeme. Vajalikud on kaitsekindad, kuid needki võivad põhjustada allergiat.

Professor NAOMI LOOGNA