Eestis sündis

Mis on, mis tuleb, mis jääb...

Eestis sündis sajandi esimesel päeval 33 ilmakodanikku. Neid sünnib iga päev juurde. Mõnedki neist sündinuist olid vast planeeritud millenniumilasteks, kuid kindlasti planeeritud eluks uues sajandis. Mis parata, ka surmaks. Sest paljud siis ikka meist, inimestest 100 aasta piirini jõuavad, veel enam, seda ületavad.

Ei tahaks ennustada uue sajandi suundumusi, arutleda selle üle, mis võidab, mis murdub, mis muutub, mis haihtub. Missugust elukunsti tuleb studeerida homsetel täisealistel. Eks küsi nemadki teelahkmel - mis see elu õieti on? Ons see mõistatus, mis vahel kohutab, ahvatleb, ülendab või on elu ainult perioodiline söömine. Elatakse päevast päeva ja sellest on küll.

Selleks näiteks, et inimloomus paari sajandiga drastiliselt ei muutu, võiks tuua 19. sajandi suure vene poeedi Aleksander Puskini kirja oma nooremale vennale Levile, kus ta märgib juba alguses, et "...sinu käitumine määrab kauaks sinu reputatsiooni ja võib-olla ka heaolu." Ta annab vennale juhiseid, kuidas suhtuda inimestesse, keda ta veel ei tunne, kuidas suhelda ülemustega, mida vältida inimeste vahelises suhetes. Ka hoiatab ta noort tulihinge sõpruse veetluse eest, ning see, mida tal on öelda naiste kohta, näib poeedist elumehele täiesti kasutu. Puskin kirjutab, et need reeglid, mida ta vennale teadvustab, on tal omandatud kibeda kogemuse hinnaga ja tal oleks heameel, kui vend võtaks need omaks enne, kui ta on sunnitud seda tegema.

Peab tunnistama, et need reeglid on üsna tänapäevased, täiesti kasulikud ja eluks ettevalmistavad ka 21. sajandil.

SILLE MAKSIMOV