Soomlasega Hiiumaale

Reis
Hiiumaal teravaid elamusi jahtimas

Nagu ma eelmises reisikirjas märkisin, on mul kui ülinormaalsel Eesti kodanikul põhjanaabrite juures päris palju häid tuttavaid. Üks neist tuttavatest on Soome Kalliskivi Harrastuskunstnike Ühingu juhatuse esimees ja ühtlasi ühingu ajakirja KIVI peatoimetaja Veli Mikael Hämäläinen. Kuigi ta on mitu korda Tallinnas käinud ja korra Pärnus puhanud, arvas ta, et ei tea Eestimaast suurt midagi ja palus minu oma silmaringi laiendamiseks kaasabi. Jutt jumalaõige. Ja ma hakkasingi teda harima.

Eelmisel aastal viibisin temaga Padise kloostri päevadel, seejärel tutvustasin talle põhjalikult Haapsalu linna. Sel aastal viisin ta ühte Eesti Vabariigi koosseisu kuuluvasse mereriiki - Hiiumaale. Olles ise segavereline (ema eestlanna ja isa hiidlane), oli see ühtlasi mulle võimaluseks külastada oma esivanemate maad. Kuna Hiiumaal polnud paari päevaga võimalik teha saarega põhjalikku tutvust, leppisin külalisega kokku, et vaatame pigem vähem, aga see-eest põhjalikult. Nii saigi tehtud: Heltermaa-Suuremõisa-Pühalepa kirik-Kärdla-Ristimägi-Reigi kirik-Käina. Matka lõpetasime Hiiumaa külje all Kassaris, kus oli meeldiv võimalus osaleda kiigepeol, patsutada skulptor Kalju Reiteli poolt valmistatud Hiiu vägilase Leigri kuju sääri, külastada soomlasest kirjaniku Aino Kallase majamuuseumi, vaadata Hiiumaa muuseumi eksponaate ja teha 3kilomeetrine jalutuskäik Sääretirpu.

Tünni ees. Vasakult Eduard Tüür ja tema külaline.

Matkaväsimuse magasime välja Vetsi Talli kämpingus, õllevaadi kujulises kahekohalises majakeses. Nüüd mõni lugeja, kellel on võimalus olnud ööbida nädalavahetusel sealses tünnmajas, ütleks selle peale: "Pool-hiidlase ebaõnnestunud vale elik nali. Nädalalõpu peod ja trallid Vetsi Talli trahtris, mis kestavad reeglina hommikuni, ajavad isegi surnud üles.". Surnud surnuteks, aga Veli Mikaelilt mulle kingitud silikoonist kõrvatropid tagasad täieliku kurtuse. Väärt asjad, paned plaksti kõrva, võid rahulikult kodus lehte lugeda, ei kuule kalli kaasa tänitamist, ega tema korraldusi. Paned plaksti kõrva ja ükski peotrall või elukaaslase norskamine ei häiri su und. Muide, kingituse eesmärgiks oligi tagada tünnis rahulik uni, sest tema, s.o. härra Hämäläinen, pidavat õudsalt norskama. Hommikul olime mõlemad üllatunud, kui trahteri omanik murelikult päris, et ega ometi härrased ole pahased öise möllu pärast. Meie aga ei kuulnud piiksugi. Magasime õndsat und.

Kui külalise Tallinnas laeva peale saatsin, küsisin, et mis matkast kõige rohkem meeldis ja mis oli vastukarva. Lühikene kokkuvõte tema vastustest.

Meeldis: * Hiidlaste lahke meel ja huumoriga vürtsitatud jutuajamised. (Igal pool püüdis ta kohalikega juttu puhuda.) * Ristimägi oma lugematu hulga mitmesugusest materjalidest valmistatud ristidega. (Ka meist jäid sinna männiokstest valmistatud ristid.) * Hiiumaa kadakad. * Käina õllekeldris joodud õlu. * Kiigepidu, kus ta ei näinud ühtegi joobnud peolist (et mitte seda muljet rikkuda, viisin ta poole peo ajal sealt nimme ära). * Jalutuskäik Sääretirpu. * Vetsi Talli trahtris hommikueine, kus pakuti kama. Kama ostis ta endale Soome kaasa kohe mitu pakki. Teda hämmastas tünnis ööbimise odav hind - vaid sada krooni - soome rahas 40 marka öö. Hinna sees voodipesu soe tuðð hommikul ja õhtul.

Käina õllekeldris ja Kassari kainel kiigepeol.

Ei meeldinud: * Teenindamine Kärdla "Rannapaargus". Lõunasöögi heeringas sooja kartuliga - tellimise täitmine võttis aega 38 minutit. Alles siis, kui näitasin ajakirjaniku pressikaarti ja ütlesin, et minuga lõunatab Soome ühe ajakirja peatoimetaja, toodi lõunasöök koos sinna juurde kuuluvaga välkkiirelt kohale. Oi, milline võim on ikka meedial.

* Kämpingus ja selle ümbruses puudus avalik telefoni kõnepunkt. Õigemini punkt oli aga telefoni netu. Nii jäigi hõimuvellel koju helistamata. *Kassari-Heltermaa vahelise autobussiühenduse puudumine. Et eelmisel õhtul saatsime meid Hiiumaal teenendava auto mandrile, oli ärasõit mandrile ohus. * Eriti ebameeldivaks üllatuseks oli kämpingu majakeste juures välikäimla (ühine nii meestele kui naistele) ja seal olev hais. Järgmisel korral lubasin talle pesulõksu või gaasimaski kinkida. Vastutasuks kõrvatroppide eest.

Soome sõbra viimased sõnad enne laeva peale minekut: "Eestisse on mõnus tulla, sest siin saab soome keelega paremini hakkama kui Soome territooriumil paikneval Ahvenamaal."

EDUARD TÜÜR