Edusammud vähi uurimises

Teadlastel on õnnestunud muuta geneetiliselt inimese koekultuurides normaalsed rakud vähirakkudeks. Seda ei suudetud aastaid teha. Töö heidab valgust vähi tekke e kartsinogeneesi protsessile ja võib anda alust uute vähivastaste ravimenetluste kasutusele võtmiseks. Ehkki uurijad on saanud muuta inimese normaalseid rakke vähirakkudeks varemgi, on see esimene kord, kus teatakse geneetilise transformatsiooni täpselt molekulaarset mehhanismi.

Varem on katseliselt saadud vähirakke viiruste abil ja füüsikaliste või keemiliste mõjutustega, nagu nt keemiliste kantserogeenide või kiiritusega. Need protsessid ei olnud täpselt juhitavad ja olid suure purustava toimega, kutsudes rakkudes esile muutuseid. Seetõttu oli võimatu kindlaks teha, milline neist muutustest on vastutav vähi tekke eest.

Cambridge Biomeditsiini Uurimise Instituudis William Hahni ja Robert Weinbergi juhtimisel läbi viidud uurimuses oli aluseks tähelepanek, et näriliste (hiirte) rakke saab väga kergesti muuta vähirakkudeks mõne pärilikkuse aine e geeni kahjustamisega. Inimese rakud, vastupidi, on niisuguste mõjutuste suhtes võrdlemisi resistentsed. Selgus, et selle põhjuseks on hiirte rakkudes leiduv ensüüm (ferment) telomeraas, mida inimese rakkudes enamasti ei ole. Telomeraas toimib nagu organismi sisemine kell, reguleerides rakkude jagunemist ja paljunemist. Dr Hahni veendumuse järgi on vähiraku areng protsess, milles on muutuseid ainult piiratud arvul. Seetõttu pakub huvi telomeraasi edasine uurimine pahaloomulise kasvu seisukohalt.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME