Gripiga ei vallatleta

Praegu näib paras aeg Alfred de Musset' tsiteerida. Arstid, ärge gripiga liialdage, tõsiselt.

Ehkki viimase nädalal tõusis grippi haigestujate arv Eestis peaaegu kolmekordselt (395lt juhult 915le), peavad arstid seda aastaajale täiesti tavapäraseks. Nii et hirm gripi ees on neil päevil suurem, kui asi väärt?

Arstid ise kinnitavad, et kui sesoonne viirushaiguste tulv saabub, kipuvad nad grippi ülediagnoosima, kuigi tegu on kas ägeda viiruse või hingamisteede haigusega. Grippi ennast polevat üle viie protsendi.

"Arstid diagnoosivad grippi silma järgi," tõdes tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõks. "Laboratoorsetel andmetel esineb grippi ülimalt napilt". Alates 1. jaanuarist on Jõks analüüsinud 203 haiget ning pole avastanud ühtki gripijuhtu. "Kaks kahtlast on," nentis ta. Ülediagnoosimine on stagnaaegne pärand, kui sinine leht väga moes oli, meenutab Jõks.

Enamus möödunud nädala haigestunuist on täiskasvanud, gripi sai ka 140 last. Üldse nakatus hingamisteede viirushaigustesse 7 päevaga ametlikel andmetel alla 8000 inimese, Tallinnas 2280. Need arvud aga ei ületa sugugi kasvõi läinudaastasi tulemusi. Näiteks mullu märtsi viimasel nädalal "õnnestus" gripp hankida ainuüksi 5229 inimesel.

"Kahtlemata on tõusnud viirusnakkustesse haigestumine, kuid seda mitte gripi arvelt," ütles Jõks. Gripi- ja muude viiruste buum ägeneb Jõksi ennustusel jaanuari lõpupoole, praegune normaalne on ca 7500 haigusjuhtu nädalas.

Kuhu Euroopas möllav gripilaine siis suubub? Lätis tõuseb gripijuhtude arv iga päevaga ning sellesse on surnud väidetavalt kuus inimest, Rootsis on epideemia löönud aastakümnete rekordi. Gripi põhiraskus lasub endiselt Suurbritannias, kus on põletav puudus haiglakohtadest. Hollandis on gripis iga viies kodanik, laastamistöö käib ka USA-s. Tõvega võitleb pea kogu Kesk-Euroopa. Prantslased ennustavad, et jaanuari lõpuks võib gripihaigete arv ulatuda kaheksa kuni kümne miljonini. Euroopa "gripiliit" laieneb ka Iisraeli, ning siirdub Lähis-Itta. Gripi Sydney-tüüpi A-gripi viirus on nõudnud Euroopas sel talvel 40 inimelu. "Ka Euroopas on lood diagnoosimisega keerulised," teab Jõks. "Adekvaatsed andmeid puuduvad."

Eesti jääb Põhja- ja Kesk-Euroopat vallanud gripihoovusest kummalisel moel välja. "Peterburis, Soomes ja Lätis on asi tõsisem," nõustub Jõks. "Tuleb vist leppida, et oleme tugevama tervisega."

Gripivastaseks vaktsineerimiseks võib praegu olla hilja, see on paljuski ravimifirmade propaganda. Sööge küüslauku, sibulat, mett, puu- ja juurvilja, viibige värskes õhus, sportige ning vältige rahvarohkeid paiku.

RAUL TOOMAN