Kudede siirdamine on aktuaalne

Elundite ja kudede siirdamine on kaasaja meditsiini väljapaistvamaid saavutusi. Kuid selle realiseerimise suurimaks raskuseks on transplantatsiooniks vajaliku materjali nappus, mistõttu haigetel tuleb sageli pikka aega oodata operatsioonijärge. Nt 1998.a suri USAs 4000 inimest, kes ei jõudnud ära oodata sobivat siirdamismaterjali ning iga 16 min järel lisandub seal ootajate nimekirja uus nimi.

Kust leida siirdamismaterjali?

Üks lahendus on ksenotransplantatsioon. See on võõra liigi, mitte inimeselt pärit koe või elundi istutamine inimesele. Cambridges organiseeritud rahvusvahelise uurimuse tulemused annavad lootust, et tulevikus aitab doonorikudede ja organite defitsiiti leevendada sea koe või rakkude istutamine inimestele. Töö autorite arvates on ksenotransplantatsiooniks kõige sobivamad just sea koed ja elundid, sest need on bioloogiliselt ja mõõtmetelt ligilähedased inimese omadele. Pealegi on need kergesti kättesaadavad. Eeliseks on ka see, et sea organism on vastuvõtlik inimesel levivatele viirustele ning seetõttu ei ole transplanteerimisel suurt nakatumisohtu. Viiruste edasiandmise võimalust ei saa välistada aga nt inimestele bioloogiliselt väga lähedaste ahvide elundite puhul, kes kannavad kergesti edasi inimesi ohustavaid viiruseid.

Teadlaste arvates on ksenotransplatatsiooniks sobivamad sea koed ja elundid.

Cambridge töös uuriti katseliselt 160 juhul kehavälise perfusiooni abil sea rakkude istutamist inimesele. Selle protseduuri tagajärjel ei leitud ühelgi juhul viirusnakkust. Tõenduseks, et sea rakud sisenesid inimese organismi, oli fakt, et enamusel katsealustest esines veres sea DNA. Töö autorite kavatsuseks on jätkata eelkõige immuunsupressiooni uuringuid, mis aitaks selgitada võõrast kude vastuvõtvas organismis immuunvastuse mehhanisme ja looks transplantaadile kohanemisvõimalused ning väldiks äratõukereaktsiooni.

Tuntud viroloog Jonathan Allan, kes on ettevaatlikult suhtunud ksenotransplantatsiooni just viiruste ülekande võimaluse tõttu doonororganismilt vastuvõtjale, peab uurimuse juures tähtsaks seda, et senini pole neis katsetes tekkinud viirusnakkust. Kuid ta rõhutab edasist antigeen-antikeha proovide tegemise vajalikkust, kuna viirused võivad olla peidetud maksa, neeru ja lümfisõlmedesse.

Tuleviku probleemid

Kas inimesed hakkavad aktsepteerima ksenotransplantatsiooni? Viimase aja sündmused, mis olid seotud hullulehmatõve probleemidega, võivad sundida paljusid, eriti Inglismaal, ettevaatusele. Inimeste psühholoogiline ettevalmistus teaduse uute saavutuste realiseerimiseks võtab aega. Siiski, alati pole vaja teha elundi siirdamist, sest paljudel juhtudel on küllaldane rakkude istutamine, et taastada kahjustatud kude. Nt eksperimentaalsed tulemused teatud liiki loote rakkude kasutamiseks asendusravis Parkinsoni tõve korral võib pidada perspektiivseks menetluseks. Teadlaste paljud ideed kudede ja rakkude siirdamisel vajavad realiseerimiseks veel järeleproovimist ja aega. Kuid kõik kudede siirdamisega seotud tehnilised ja eetilised probleemid jäävad alati üldsuse hinnata.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME