Hakkame gripile vastu!

Talvised ilmad on ikka sellised, mis toovad kaasa külmetushaigused, nohu ja köha. Äge nohu paneb nina vesitsema ja põhjustab limaskesta põletikku. Sageli tungivad viirused ka kurgu piirkonda, mis teeb neelamise valusaks. Kuigi palavikku pole, teeb see enesetunde halvaks. Kui alustada ravitsemist rahvaravimitega, võib sellest nohutõvest lahti saada umbes nädalaga.

Nohu ravimiseks on ikka hea küüslauk, mis ära peenestada ja segada meega 1:1 ja tarvitada 1 tl iga paari tunni tagant. Samuti võib ninna panna vatitupsuga küüslauguküüne tükikesi. Küüslaugus olevad fütontsiidid tapavad ninna tunginud haiguspisikud. Samuti aitab, kui ninna tõmmata värskelt peenestatud sibula lõhna ja ka kartulikeeduveeauru, mis on ka hea kurguravim. Tilgutada võib ninna ka iga 3-4 tunni järel 5-8 tilka aaloemahla. Kohe pärast külmetamist on väga tõhusad ka kuumad sinepivannid jalgadele, kuid kohe pärast vanni tuleb jalga tõmmata soojad sukad või sokid, et jalad ei saaks külma.

Köha korral juua lonkshaaval hästi kuuma piima, millesse on lisatud veidi söögisoodat, on soovitav juua ka vaarikateed (lehed, varred). Kurku võib kuristada salvei, kummeli- ja teeleheteega.

Üldse peaks igas kodus olema käepärast raviteed. Kosutav on vitamiinitee, mis koosneb 1 osast kibuvitsamarjadest ja 1 osast mustsõstrast, selle 1 spl segule valatakse peale 2 kl keeva vett, lastakse 45 minutit tõmmata kaanega hästi suletavas nõus, seejärel kurnatakse, lisatakse veidi suhkrut või mett ja juuakse poole klaasi kaupa 3-4 korda päevas.

Organismi tugevdajaks külmetushaiguste vastu on hea ka mesi. Võtta 1 väike purk suhkrustamata mett, segada sellesse 1 väike peenestatud sidrun, lasta seista ja tarvitada 1 tl 3 korda päevas. Külmetustõbede ärahoidmiseks on mõistlik süüa ikka rohkem sibulat ja küüslauku. Võib öelda, et see, mis sobib külmetushaiguste korral, sobib ka gripiraviks.

KALJU PUMBO