Jalak sätib spordimeditsiini

Läinud aastal lõpetas Tallinna kesklinnas eksistentsi aastaid sportlasi aidanud kehakultuuridispanser ja tekkis täiesti uus üksus Pirital - Spordimeditsiini keskus, mida juhib Rein Jalak.

Loogiline asjade käik - vana oli aja ära elanud ja pidi uuele teed andma. Valuline oli sündmuste kulg kauastele dispanseri töötajatele, kes uues koosluses enam tööd ei leidnud - Piritale pääsesid vanast seltskonnast ainult viis, põhiliselt kogemustega spordiarstid. Iga juht valib OMA meeskonna.

Mis spordimeditsiinis sisuliselt sündis?

Rein Jalak: "Peaksin alustama veidi kaugemalt. Tippspordi uuringukeskuse asutasid Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliit 1998. aasta kevadel. Ajendiks oli Nagano OMiks valmistumise meditsiiniprogramm. Naganoks valmistusime Eesti oludes teistmoodi kui seni. Sealt tuligi idee muuta kogu spordimeditsiini süsteemi ja liita sporditeaduslikud uuringud. Spordimeditsiini uuringukeskus pani põhirõhu sellele, et osta uus aparatuur, sest ei olnud mõtet teha teste ja uurida, kui aparaadi viga on suurem kui näiteks mingil etapil sportlase areng. Aparatuur tuli viia kaasaegsele tasemele, aluseks sai, et 1998. aastal eraldati riigieelarvest 1,1 miljonit krooni. Sama aasta lõpus tuli senise spordimeditsiini keskuse peaarst Eldur Annus jutuga, et ühendada kaks üksust nii, et spordimeditsiini keskus tuleks tippspordi uuringukeskuse (TUK) alla. 1999. aastal jätkus aparatuuri uuendamine, kuid suvel toimusid põhimõttelised muudatused - kaader noorenes. Teine tähtis muudatus oli, et saime uued ruumid. Ei näinud olemasolevates ruumides kaasaegse keskuse tegemiseks võimalust. Kolmas tähtis asi 1999. aastal oli koostööleping Tartu ülikooli kliinikumiga. Nii metoodiliselt kui ka sisuliselt läks ka Tartu linna spordimeditsiiniline teenindamine meie süsteemi. Minu tee on, et kaader oleks noor, et kaadrit tuleb saata täiendõppele, siis on mõtet investeerida. Praegusel juhul polnud vana asutuse ülevõtmisega, vaid tegemist on täiesti uue asutusega meie spordimeditsiinis. Tippsportlastel on Pirital koht, kuhu tulla, kuid ma ei taha siia mingil juhul tekitada traumatoloogia keskust. Kui on ikka tõsine vigastus, aitavad spetsiaalsed traumatoloogia asutused, näitaks spordiarstide erakliinikud Tallinnas (Kaidu Meiterni artrosportkliinik) ja Tartus (Toomas Teini kliinik). Terviseuuringuteks oleme aga meie ja meil on suur ülesanne süsteemi koordineerida. Sest spordimeditsiini maine oli viimastel aastatel siiski väga madal. Nägin, kui väike oli algul meie külastajate arv."

Tippkoondised janunevad spordiarstide järele

Mullu leidis aset kurioosum - Eesti kergejõustikukoondisel polnud Sevilla MMil oma arsti, korralik meedikute tiim on viimasel ajal olnud toeks vaid suusatamises ja judos. Korvpallis hüljati Maarten van Genti ajal tippspordiarstide abi...

Suurematel alaliitudel peaks tiitlivõistlustele sõites olema oma spordiarstid kindlasti kaasas. Kergejõustikus on doktor Alexander Jontschewi saksa grupp teinud ettepaneku aidata Sydney OMil Eesti koondist - väga tore, kui Eesti riigile tulevad täiendavad investeeringud nii medikamentide kui ka kogemustena. Kuid ausalt öeldes ei kujuta praegu veel ette, kuidas välismaalaste abil KUNI SYDNEYNi valmistuda. Kui kergejõustiklasel on mingi väike probleem, kas ta hakkab siis aina Saksamaale helistama, kas ta läheb uriiniproovi Saksamaale andma... Palju on läbirääkimiste küsimus. See leping EOK, kergejõustikuliidu ja sakslaste vahel on lubatud jaanuarikuu lõpul sõlmida. Kergejõustikus puhuvad selle kandi pealt praegu meeldivad tuuled. Usun, et niisuguseid asju nagu Sevillas enam ei kordu. Kui süsteem toimib nii, et Eesti poolt oleks noor tohter, kellel näiteks kogenud sakslane kõrval, siis oleks see ideaalne variant. Ta õpib teise riigi kogemustest. Doktor Jontschew istus siin koos Erki Noolega, rääkisime sel teemal , et meie noori, eriti füsioterapeute, saaks nende käe all koolitada. Variant oleks väga hea, kuid kardan, et praktiline elu on teistsugune.

Müsteeriumide aeg korvpallis lõppes

Räägime korvpallist. Kas tõesti oli meil hiljuti aeg, mil tippkorvpallis ei tuntud enam huvi spordiarstide vastu? Mõtlen Maarten van Genti aega.

Jah, see periood oli. Koostöö ajal Jaak Salumetsaga oli suvel ikka kaks kuud väga tugevat kehalist ettevalmistust. Minu hea sõber Kaidu Meitern on imestanud, miks meil tol perioodil korvpallis vigastusi ei olnud. Siis äkki otsustati, et ärme tee suvel midagi - las pallurid ise teevad, et igal pool maailmas on nii. Mujal maailmas on tõesti palju asju teistmoodi, kuid meil ei tulnud see kõne alla. Meil tõi loobumine tugevast suvisest ettevalmistusest kohe esimesel aastal kaasa meeletu vigastuste laine. Samas ütles van Gent ajakirjanduses otse välja, et ta eesti arste ei usalda, et teab ise kõike. Eks seda ole teistelgi aladel olnud, kuid korvpallis võttis peatreener endale funktsiooni, millega ta toime ei tulnud. Õnneks on korvpallis praegu sedapidi tuuled, et uus treener Üllar Kerde on hoopis teist masti mees, tahab treeningute meditsiinilist jälgimist taastada. Nad on mul siin Pirital sagedased külalised. Usun, et kõik läheb roobastesse tagasi. Kuid kahju, et kui van Gent tuli, siis Kalevi klubi juhtkond ja ka avalikkus läksid kaasa sellega, et kõik eelnenu tunnistati valeks. Vitsad olid muidugi valusad."

Füsioterapeutidel on kulla hind

Sydney OM läheneb, kas arstide kaader on piisav, jätkub neid üldse kõigile tipptegijatele?

Praeguseks on Sydney normi täitjaid veerandsada, suurem osa harjutab välismaal. Neid, kes pidevalt Eestis harjutavad, väga palju ei ole. Arstides probleemi ei näe, mure on massööride ja füsioterapeutidega, nendega, kes teevad igapäevast tööd. Sellel alal on Eesti mahajäämus kõvasti suurem kui spordiarstide osas. Huviorbiidis on kaks-kolm inimest, kes teenindaksid teiste patsientide hulgas ka tippe. Otsime võimalusi, et kaks-kolm tasemel füsioterapeuti Eesti jaoks koolitada. Hea, et spordialaliitude juhid ja ka EOK tegelased on ühel meelel, et füsioterapeute on vaja koolitada. Mati Alaver organiseeris näiteks Nagano OMile välismaalt kõrgel tasemel määrdemeistrid ja Eestist läksid kaasa kaks noort poissi. Järgmisel MMil olid need poisid juba tegijad. Nad õppisid vanade kalade kõrvalt. Sydneyga on samasugune plaan - otsin koostööpartnereid, eestlaste meditsiinitiim OMil on kindlasti rahvusvaheline. Ta võib olla pooleks - kolm on Eestist ja kolm on välismaalt."

REIN JALAK