Hobuseraua abil skisofreeniast

Toimetusse tuli kiri: Meie perekonnas on raske haige, kes on aastaid olnud skisofreeniahaige. Meid huvitab, millest see haigus tekib, kui suured on paranemislootused. Meile tundub, et ei olegi lootust täielikuks paranemiseks. Sooviksime rohkem teada antud haigusest.

Alati heatujuline ja laheda olekuga psühhiaater doktor Jüri O.-M. Ennet tutvustab ennast prohvet Püha Jürina - Tallinna prohvet Priscilla andnud talle need võimed 11.jaanuaril kell 11.11. Nii et prohvetite arv Eesti riigis on kasvanud. Nali naljaks.

Kui kaugele võib ulatuda vaimu-ja hingehaiguste ajalugu?

Niisama kaugele kui inimese ajalugu. Esiisade ajal käsitleti haigeid ja püüti neid ravida samaanluse ja maagia tasandil, mille pudemeid on meil teatavasti senini. Hingeprobleeme seoti südame, maksa ja isegi diafragmaga. Alles tuhat aastat tagasi jõuti järeldusele, et kõik algab ajust. Veel keskajal seoti hingehaigeid vaimude ja deemonite kohalolekuga, keda siis tuleriidal minema aeti. Alles pärast Prantsuse revolutsiooni, mille lipukirjaks oli vabadus, võrdsus, vendlus, hakati eesotsas doktor Philippe Pineliga lähenema vaimuprobleemidega inimestele kui haigetele, mitte tõrjutuile, keda peeti isegi ahelais. Pinel tundis juba nelja suurt vaimuhaiguste rühmitust: melanhoolia, maania (haiguslik ülemeelikus), dementsus (vaimne tagasilangus), idiootsus (arengupeetus). Vaimuhaiguste õpetuse isa Emil Kraepelin (1856 -1926), kes töötas ka Tartu ülikoolis psühhiaatriakateedri juhatajana, ühendas oma kliinilise kogemuse põhjal erinevad haigusavaldused ühise nime alla dementia praecox (enneaegne dementsus), millele doktor Eugen Bleuler 1911.a andis nime skisofreenia - hinge lõhenemine e. kahestumine. Veel hiljaaegu kutsusid psühhiaatrid seda tõbe Bleureri haiguseks, et säästa omakseid hirmutava sõna skisofreenia eest.

Missugused on selle vaimuhaiguse tunnustähed?

Püüdkem inimese vaimset tervist analüüsida hobuseraua abil, hobuserauale ongi ju antud õnnetoova talismani tähendus. Märkigem hoburaua ühele lahtisele otsale miinus-, teisele plussmärk. Alumisse kinnisesse kabjapoolsesse otsa paigutaksin nn. normaalse igapäevase inimese, kes tahab integreeruda Euroopasse ja kellel on nii head kui halvad küljed. Järgmine tase läheneb pisut otstele, sellesse kuulub aktsentueeritud ehk tugevamate positiivsete või tugevamate negatiivsete omadustega inimene. Kolmas rühm, veel lähemal kummalegi poolusele, on juba psühhopaatiline isiksus kas positiivsete või negatiivsete ühiskondlike omadustega, selle kompenseeritud isik mahub aga veel valitseva moraali ja juriidika raamidesse. Edasi toimub üleminek veelgi rohkem väljendunud isiksuseomadustele: hoburaua plusspoolel andekad ja geeniused, miinuspoolel vaimuhaiged, sealhulgas ka skisofreenikud, ning geniaalsust lahutab vaimuhaigusest vaid väike ähmane piir ja vastupidi: Nobeli preemia saajate hulgas on olnud ka mitmeid skisofreenikuid.

Kui siiski rääkida skisofreeniahaige tunde- ja käitumisskaalast lähemalt.

Psüühikahäireid võib jagada paljudesse rühmadesse, aga selguse mõttes jagagem nad kaheksasse alarühma. Kaheksa rühma häireid esineb nii nn. normaalsetel, aga kindlasti haigetel inimestel. Emotsioonide labiilsus ehk liig kergelt mõjutatavus. Hüpohondria (polkovniku lese) sündroom võib väljenduda näiteks haiguste otsimisega raamatust. Hüsteerikud taotlevad vanusele või situatsioonile mittevastava käitumisega endale suurt tähelepanu. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus. Psühhasteenia on otsustamatus - kuigi eluprobleemid vajavad kõigil vaagimist, jääbki psühhasteenik neid vaagima. Sundmõtete ja -tegudega inimene käib näiteks kümme korda kontrollimas, kas uks sai ikka kinni või ei. Võivad esineda ka sõltuvushäired (alkoholism, narkomaania, tööhullus, hasartmängusõltuvus, liigostmine). Seksuaalhäirete sündroom.

Kõik eespoolnimetatu asub haiguste "maja" esimesel korrusel ja niisuguseid tunnuseid esineb kõigil psüühiliselt haigetel inimestel, kel rohkem, kel vähem.

Teisel korrusel on juba tõsisemad häired: maniakaalsus, haiguslik depressioon või düsfooria (pahurus), neist haiguskambreist nõrgub midagi aga ka esimesele korrusele, so. neil esineb suuremal või vähemal määral kõiki esimese korruse häireid.

Kolmandal ja neljandal korrusel on tunnetushäirete kambrid ehk kuidas maailma asjadest aru saadakse ning sellele reageeritakse. Need ongi iseloomulikud skisofreeniale või selletaolistele haigusprotsessidele: väär ruumi-, aja- või kehatunnetus (mu nägu on viltune, aeg liigub liig kiirelt või aeglaselt ja ruum on kõverpeeglis), meelepetted (kuuldakse "hääli", nähakse "multikaid", tuntakse "lõhnu", mida teised ei kuule, näe ega haista), luulud (minusse suhtutakse vaenuga). Aga koos luulude ja meelepetetega esineb ka kõigi alumiste korruste häireid, ikka kel suuremal, kel vähemal määral.

Mida ma tahan sellega öelda? Et selle haiguse tunnustähtede pilt on väga kirju ja igal haigel on see kõik ääretult individuaalsete nüanssidega. Skisofreenia diagnoosi saab panna vaid arst ning kõigele eelnevale toetudes. Nii nagu on kergemaid ja raskemaid palavikuhaigusi, nii mahub ka skisofreenilise diagnoosi alla mitmeid haigusvorme - kergeid ja väga tõsiseid. Seega, üksiksõna skisofreenia ei ütle meile veel haiguse olemusest, on ta kerge või raske.

Kui ükskõik missugusest kehalisest haigusest annab informatsiooni valu, kehatemperatuur, vererõhk ja -sete või mistahes muu sümptom, siis skisofreenia diagnoosi paneb arst vaid anamneesi ehk haige enda ütluste ja käitumise järgi?

Mis tähendab, et mingeid ravisoovitusi, kuidas haigega käituda ja kui suured on paranemislootused, haiget nägemata ja kuulamata arst anda ei saa. Igal inimesel on haiguspilt erinev, olles saanud oma varjundi varasest lapsepõlvest ning elu-olu tingimusist praeguseni.

Kas skisofreeniahaigele võib anda paranemislootust kolimine rahulikku meeldivasse keskkonda?

Läinud sajandi algul võetigi kasutusele väga leebed ravivõtted: looduslähedane elu, merelainetuse vaatlemine ja kuulamine, soojad vannid, ka tööteraapia. Tingimata mõjub see haigele hästi. Soodsaid tulemusi andis ka insuliinravi, mida kahjuks enam seoses psühhofarmakonide kasutamisega ei rakendata. Krampravi (tänapäeval elektriimpulssravi) kasutatakse aga siiani.

Kuuldavasti on praegu väga efektiivseid psühhofarmakone.

Psühhofarmakonid tulid 50. aastatel ja praegu areneb see ala koos ajufunktsioonide uurimisega maailmas tormiliselt. Võib loota, et sel sajandil tuleb uus kvaliteet aju tegevuse mõjutamisel ravimitega, seega ka vaimuhaiguste ning skisofreenia ravis. Mitmed viimaste aastate uued ravimid on tõhusalt aidanud seni kümneid aastaid "lootusetuid" haigeid, rääkimata nende efektiivsusest "noorele" haigusele.

Doktor Ennet kinnitab oma arstikogemustel, et üha enam ja enam põhjustavad haigusi sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Suurt negatiivset rolli mängivad abielulahutused, loodusest irdunud eluviis, ebakindlus tuleviku suhtes, väärtuste kiire muutumine. Eks ole nii, et inimesed, keda tänapäeval tagasihoidlikeks, saamatuteks peetakse ("Mind kohe ärritab, kui keegi imetleb, kui vaene tema on. See on häbi." - linnapea Jüri Mõis "Luubis"), oleksid veel mõni inimpõlv tagasi olnud usaldusväärsed, ausad, põhimõttekindlad, heasüdamlikud. Tänapäeval on aga väärtuseks agressiivsus, majanduslik edukus, raha. Haabersti Linnaosa Halduskogu liikmena loodab doktor Jüri O.-M. Ennet kasvõi pisutki suuta lahendada sotsiaalseid pingeid. Tema deviis "Igast murest saab üle!" käib ju ka niisuguste probleemide kohta.

Ta näitab möödunud sajandi alguse haiguslugusid: blanketid on venekeelsed, sisu saksakeelne, ravi tasuline, haiged on mitte-eestlased. Tänapäeval on Tallinna Psühhiaatriahaiglas kogu dokumentatsioon eestikeelne, lood seal peal samuti maakeelsed, haiged nii eestlased kui eestimaalased, palju uuringuid on täiesti uued ja edukat paranemust ei saa varasemaga isegi võrrelda.

JUTA ÜTS