Kuidas end hetkest hetkesse tuntakse

Sageli ei kujuta inimesed ette, kui palju neil kehas pingeid on ja et nad pole oma keha piirkondadega üldse kontaktis. Jälgitakse ikka rohkem seda, kuidas välja nähakse, vähem pööratakse tähelepanu sellele, kuidas end hetkest hetkesse tuntakse.

Milleks on kehatunnetus tähtis?

Maailmas tuntakse mitmeid meetodeid, mis aitavad kehatunnetust arendada-parandada ning seeläbi suurendada inimese tervislikku ning psüühilist heaolu. Seeläbi on kehateraapiatel otsene mõju inimese igapäevaelule. Kui kontakt kehaga on parem, on ka igapäevane suhtlemine avatum ja ausam. Alati ei pea ju oma tundeid avalikult väljendama, aga kui olete oma tunnetest ja mõtetest rohkem teadlikumad, on ka suurem valikuvõimalus, millal oma tundeid avaldada ja millal mitte. Mitmete haiguste algpõhjuseks on kontakti puudumine oma keha ja tunnetega. Kui pidevalt harjutakse maha suruma vihatunnet või leina, siis sellest tingitud stresside kogunemine mõjutab inimest vähehaaval, avaldudes füüsilisel kujul eri haigustes ning röövides inimeselt elujõudu.

Kuidas kehatöö ja -tunnetuse treening on integreeritud üldise liikumistreeninguga?

Selline treening haarab ja ühendab korraga nii mõtlemist, keha kui kehaga tihedalt seotud emotsionaalset maailma. Regulaarselt harjutades on igaühel võimalik ennast arendada. Väikelapsi jälgides, tunnevad lapsed end harilikult oma kehas vabalt, nad elavad omaenda rütmis, nende energiat ei kammitse pinge ning tundlikkus on neil tugev. Hilisemas eas võib aga mugavustunne kehast kaduda ning tundlikkust tuleb hakata uuesti õppima.

Kui sageli leiame end igapäevaelus isegi mõne lihtsa olukorra ees hirmu tundmas? Või kogeme olukordi, kus me ei tea, kuhu oma jalad panna või mida oma kätega peale hakata.

Suure pingekoorma all moondub aja jooksul ka loomulik kehahoiak, õlad kalduvad ettepoole längu või on liigselt tõstetud, liigutused pole enam vabad, kõnnak muutub ebakindlaks ning järjest harvem ajame oma selja tõeliselt sirgeks. Kas skeleti lihaskond suudab sirget selga ka pikemat aega hoida, on juba iseküsimus.

Keha seesmine ruum

Inimesed on kolmemõõtmelised - koosnedes lihastest, luudest, kõõlustest, sidemetest, siseorganitest, veenidest ja ateritest. Kõik need on inimese seesmise ruumi osad. Tavateadvusesse ei jõua sageli tõdemus, et kui inimese kehahoiak on moonutatud, väiksemaks kokkusurutud, hingamine on pealiskaudne, on ka siseorganitel vähem ruumi, elunditeni jõuab vähem hapnikku ning füsioloogilised protsessid ei funktsioneeri optimaalselt.

Keha seesmist ruumi spetsiaalsete harjutustega avardades on võimalik avastada tundmatuid pingeid ning neist järk-järgult vabaneda. Vabastades nii luudele kinnituvaid lihaseid kui liigeseid, vabaneb lülisammas liigsest kokkusurutusest. Keha ruumi suurendamine viib inimese sügavamalt kontakti ka tema tunnetega, sest muutub enesetunne. Lõpptulemusena võib parem kontakt kehaga avada juurdepääsu inimese tegeliku olemuseni. Igal juhul aitab inimesel iseennast paremini mõista.

Kehatunnetus areneb sügava lõõgastumise kaudu - kui ollakse pideva pinge all või närviline, pole võimalik sügavamalt tajuda keha keelt.

MARIKA TOMBERG,
psühhofüüsilise liikumise treeningute korraldaja