Tunne oma keha

Hormoonid ja menstruaaltsükkel

Sinu keha on imepärane osa looduslikust tervikust. Igal kuul leiavad organismis aset tsüklilised muutused, mis on vajalikud selleks, et sul oleks soovi korral võimalik lapsi saada. Menstruatsioon on kõige ilmsem märk nendest sisemistest rütmilistest muutustest. Kuid menstruaaltsükli ajal leiab aset palju muudki.

Naise menstruaaltsükkel

Menarhe - esimese menstruatsiooni (menstruatsiooni alguse) - ja menopausi vahepeal küpseb organismis igal kuul üks sajast tuhandest munarakust (kummaski munasarjas on umbes 200 000 munarakku), mis on sul olemas juba sünnist saadik. Need ei ole küpsed munarakud. Munarakud on munasarjades - kahes mandlikujulises näärmes, mis asuvad kõhus kummalgi pool emakat. Kui munarakk on täiesti küps, vabaneb see munasarjast - seda nimetatakse ovulatsiooniks - ja liigub mööda munajuha emaka poole.

Kui sel ajal viljastatakse munarakk mehe spermaga, kinnitub see emaka limaskesta (endomeetriumisse) ja sellest võib areneda laps. Kui viljastumist ei toimu, irduvad nii munarakk kui emaka limaskest ja väljuvad tupe kaudu organismist järgmise menstruatsiooni ajal.

Hormoonid

Menstruaaltsüklit reguleerivad keemilised ained, mida nimetatakse hormoonideks.

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) vabaneb ajus asuvast näärmest, mida nimetatakse hüpofüüsiks ehk ajuripatsiks. FSH põhjustab munaraku küpsemist munasarjas. Munarakku ümbritseb kest, mida nimetatakse folliikuliks.

Östrogeeni toodavad põhiliselt munasarjad. See hormoon stimuleerib emaka limaskesta (endomeetriumi) paksenemist, et valmistuda raseduseks. Östrogeeni sisaldus suureneb munaraku küpsemise faasis. Kui selle sisaldus saavutab maksimumi, stimuleerib see ühte teist hüpofüüsi hormooni, mida nimetatakse luteiniseerivaks hormooniks.

Luteiniseeriv hormoon (LH) kutsub esile folliikuli küpsemise ja ovulatsiooni. See viib folliikuli lõhkemise ja munaraku vabanemiseni munasarjast. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole.

Progesterooni toodetakse pärast ovulatsiooni rakkude poolt, mis asuvad nüüd tühjas munaraku folliikulis. See põhjustab emaka limaskesta edasist paksenemist, valmistades organismi ette raseduseks ja luues tingimused, mis on vajalikud viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata ja rasedust ei järgne, siis progesterooni tase langeb ja osa emaka limaskestast irdub. Kõik need hormoonid kõnelevad üksteisega menstruaaltsükli kestel, olles kui väike grupp mängijaid, kellest juhtrolli võtab kõigepealt üks, seejärel teine.

Harmoonia või tasakaalu puudumine?

Kui sa ei rasestu, kordub see tsükkel igakuiselt kuni menopausini, mil menstruatsioon lõpeb täielikult. Kuid mõnedel naistel võivad hormonaalseid tasakaaluhäireid põhjustada muutused kehakaalus või dieet, ärevus, stress või haigused. See võib aga viia ebakorrapärase menstruaaltsükli või menstruatsiooni ärajäämiseni.

Hormonaalne tasakaaluhäire arvatakse olevat ka peamine põhjus sümptoomide tekkeks, mida koos tuntakse premenstruaalse sündroomina. Sümptoomid tekivad tavaliselt 1-14 päeva enne menstruatsiooni algust ja kaovad menstruatsiooni algamisel või vahetult pärast seda ning ülejäänud menstruaaltsükli vältel tunneb naine ennast hästi. Sümptoomid võivad olla nii kehalised - näiteks rindade valulikkus, kõhupuhitus, peavalu, söögiisu muutused, akne või nahalööve, kõhukinnisus või kõhulahtisus, lihasjäikus, kõhuvalu - kui psühholoogilised - kurbus või masendus, väsimus ja ärrituvus. Igaühel esinevad erinevad sümptoomide kombinatsioonid.

Kuula oma keha häält

Enamik naisi on ebamääraselt teadlikud oma hormoonide pidevast sisemisest pominast. Kui menstruatsioon on kestnud juba paar aastat, oled sa arvatavasti tuttav oma menstruaaltsükliga. Sa oskad suure tõenäosusega öelda, millal on menstruatsioon algamas. See tunne on kõigil meil erinev: mõned naised tunnevad ennast väsinuna ja veidi masendununa, teised leiavad, et nende nahk ja juuksed näivad veidi rasvastena. Pärast menstruatsiooni hakkab östrogeeni tase uuesti tõusma ja võid tunda äkilist energiasööstu. Tsükli keskpaigas võid märgata ovulatsiooni toimumise aega - ovulatsiooni algusele viitab terav, ühepoolne valu alakõhus ja erituse rohkenemine tupest.

Kasulik on osata kuulata oma keha häält. Kui tead, mida on oodata, on ka kergem toime tulla mõõnaperioodidega ja paremini ära kasutada tõusuperioode.

Võid püüda hoiduda stressisituatsioonidest, kui tead, et oled arvatavasti pahuras tujus ja väsinud ning teha erilisi plaane päevadeks, mil oled tõenäoliselt täis energiat. Oma keha tundmine aitab sul ka kiiresti märgata ebatavalisi sümptoome, mis vajavad arsti poole pöördumist.

Tõde või vale?