Naise genitaaltrakti nakkused

Naise genitaaltrakt moodustab anatoomilise ja füsioloogilise järjepideva terviku. Nakkuslikud põletikuprotsessid, mis peituvad genitaalgrakti alumises osas, nakatavad sageli ka järgneva, ülemise osa organeid. Et õigesti mõista naise genitaaltrakti nakkuslike haiguste kulgu ja levikut, ei tohi unustada, et nakkusliku põletiku ohtlik levik genitaaltrakti ülemistesse osadesse võib toimuda ka naisele endale märkamatult.

Nakkused leiavad sissepääsu naise genitaaltrakti elundeisse selle alumise osa organite kaudu, sageli seoses seksuaalkontaktiga. Tupest kulgeb mikroobide levik emaka kaelakanali kaudu emakaõõne limaskestale, edasi munajuhadele, munasarjadele, vaagnapiirkonna ja isegi kõhukoopa maksa katvale kõhukelmele, võivad tekkida sapipõie haigestumise sümptomid.

Seemnerakkude levikutee tupest munajuhasse munaraku viljastamiseks ühtub seksuaalse nakkuse levikuteega.

Selle tähtsa seemnerakkude teekonna looduslik kaitse nakkuste eest algab tupes selleks, et takistada pärast suguühet ohtlike haigustekitajate sattumist emakaõõnde ja munajuhadesse koos seemnerakkudega.

Piimhappebakterid kindlustavad tupes vajaliku happesusega (pH kuni 4,5) keskkonna, mis takistab tuppe sisenenud haiguslike mikroorganismide kasvu. Kui piimhappebakterite suhteline kontsentratsioon langeb normipiirist allapoole, väheneb tupe keskkonna happesus, algab haiguslike mikroobide kiire kasv ja muutuvad haiguslikuks ka paljud tupekeskkonnas seni normaalses koosluses elanud mikroorganismid. Algab haiguslike mikroorganismide edasitungimine tupest emaka kaelakanalisse ja sealt naise ülemise genitaaltrakti organitesse. Emaka kaelakanal on barjääriks tupe rikkaliku bakteriaalse floora ja mikroobide suhtes steriilse emakaõõne ja munajuhade vahel (vt skeem I).

Ka emaka kaelakanalit katva silindrilise epiteeli limal on haiguslike mikroorganismide kasvu pidurdav toime nagu tupes piimhappebakteritel.

Viimased kahjustavad antibiootikumide, eriti laia toimespektriga ravikuurid ja naise omaalgatuslikud tupesisesed ravimenetlused. Üldine organismi immuunse vastupanu langus, igasuguse ülekoormuse, narkoainete kasutamise, eriti ka psüühilise stressi toimel väheneb tunduvalt naise genitaltrakti looduslik nakkustevastane kaitsevõime.

Kui meespartner suguühtel viib tuppe seksuaalselt edasikantavate haiguste tekitajad, ületab see tavaliselt loodusliku kaitsevõime. Esmaseks nakkuse nähtavaks tulemuseks on põletikunähud naise genitaaltrakti alumises osas. Tekib haiguslik eritus ("valgevoolus") tupest, mis on erineva iseloomuga sõltuvalt haigusttekitavast mikroobist. Mikroobi teeb kindlaks arstlik uuring. On võimalikud ärritusnähud ja sügelus välistel suguelunditel ja lahklihal, teatavate nakkuste puhul seoses villikestega ja haavandite tekkega. Suguühe muutub valulikuks. Need nähud võivad esineda ka nakatunud meespartneri väliste suguelundite piirkonnas. Nii naisel kui ka mehel on väga sageli varaseks suguelundite nakkuse tunnuseks valulikud urineerimishäired koos sagenenud urineerimistungiga.

Nakkusliku põletiku edasine levik emaka kaelakanali kaudu naise genitaaltrakti ülemise osa organitele - emakaõõnde, munajuhadele, vaagna ja isegi kõhukoopa kõhukelmele võib anda akuutses staadiumis vaagna piirkonnas tugevaid valusid. Eriti ohtlikud võivad olla selle põletiku kaugemad järelnähud, isegi pärast näilist paranemist ja ägedate sümptomite kadumist. Nakkus võib jääda püsima ilma sümptomiteta. Tulemuseks on krooniline põletik emakaõõne limaskestas, munajuhades, vaagnapiirkonna kõhukelmel (kanalikulaarne levik).

Normaalsetes tingimustes liigub naise küps munarakk munasarjast munajuhasse, kus toimub viljastumine. Seemnerakud jõuavad aga munajuhasse tupest pärast suguühet emaka kaelakanali ja emakaõõne kaudu (vt skeem II). Kroonilise põletiku toimel munajuhad ummistuvad. Munarakk ja seemnerakk ei saa kohtuda munajuhas, viljastumist ei toimu. Naine ei saa enam loomulikul teel rasestuda.

Tänu meditsiinisaavutustele on teatavatel juhtudel võimalik munaraku viljastumine kunstlikult loodud tingimustes väljaspool ema organismi. Emakasse viidud kunstlikult viljastatud munarakust saab siis areneda rasedus normaalse sünnituseni. Teine võimalus - munasarjast väljunud ja munajuhasse sisenev munarakk ei pääse edasi liikuma põletikuliselt deformeerunud ja ahenenud munajuhas ning peatub. Palju väiksem ja liikuvam seemnerakk pääseb oma teekonnal tupest läbi emakaõõne ahenenud munajuhasse, leiab munaraku ja toimub viljastumine.

Viljastunud munarakul pole võimalik põletikuliselt ahenenud ja deformeerunud munajuha kaudu liikuda emakaõõnde. Tekib emakaväline rasedus munajuhas (munajuharasedus). Kui seemnerakk viljastab munaraku juba enne selle sisenemist munajuhasse, siis võib tekkida emakaväline rasedus ka mujal vaagnaelundite kõrvalkoes.

Viljastunud munarakul puuduvad väljaspool emakat normaalsed arenguvõimalused ja rasedus katkeb.

Emakaväline rasedus nõuab enamasti erilist diagnoosimise tehnikat ja operatiivseid ravimenetlusi. Emakavälise raseduse kulg ja katkemine võib oluliselt ohustada ema tervist. Tänu kaasaja diagnostiliste ja ravivõtete varajasele rakendamisele on ema elu ohustatud ainult harvadel erijuhtudel.

Kaasajal sageneb lausa epideemiliselt nakatumine seksuaalsel teel levivatesse haigustesse

Ameerika kirjanduse andmetel 99% vaagnaelundkonna ohtlikest põletikest ja nende tagajärgedest (naise viljatus, emakavälised rasedused, mädakolded) on alumise genitaaltrakti - tupe ja emaka kaelakanali nakkuskolletest tõusvas suunas kanalikulaarselt levinud nakkuse tulemus. On välja arvestatud, et seksuaalsel teel levivate haigustega seostuvate vaagnapiirkonna raskete põletike ja nende tagajärgede diagnoosimise ja ravi kogumaksumus oli USAs 1997.a rohkem kui 4 miljardit dollarit aastas ja on ette näha edasine suurenemine 10 miljardi dollarini 2000.a.

Selleks, et vähendada eeltoodust tulenevaid meditsiinilise ökonoomika vastuolusid seoses ägeda vaagnaelundite põletiku ja selle raskete tagajärgede väga kalli diagnoosimise ja raviga, tõstetakse USAs esiplaanile, et tuleb kiiresti ja suure intensiivsusega ja varakult hakata ravima alumise genitaaltrakti elundite - vulva, tupe ja emakakaela ka väheste sümptomitega nakkusi, vältimaks põletiku ohtlikku levikut ülespoole vaagna elunditele. Õigeaegselt tuleb arvestada ja ära tunda ohtlike põletikukollete tekkimise võimalust ülemise genitaaltrakti organites.

Igasugune põletiku ravi peab toimuma täpselt arsti juhendamise järgi arsti poolt kindlaks tehtud tervistumiseni. Ravida tuleb ka seksuaalpartnerit. Vastasel korral on retsidiivid vältimatud.

Selge, et kõige õigem on vältida nakkuse sattumist suguelunditesse. Esmase tähtsusega on selleks sugueluga seoses järjekindel isikliku hügieeninõuete täitmine. Pesta tuleb sageli ja hoolikalt käsi, sest nakkus võib edasi kanduda ka nakkusliku materjaliga infitseeritud kätega, eriti herpes-viiruse villikobarate sisuga ja inimese papilloomiviiruse tüügaskollete sisaldisega. Nakkus on siin seoses tiheda nahk-naha kontaktiga nakkuskoldelt.

Uuringutest on selgunud, et kõige edukamalt on siiski võimalik takistada haiguslike mikroobide tungimist naise suguelundeisse mehe kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega suguühtel. Loomulikult väldib see ka mehe nakatumist naiselt. Eriti oluline paljude seksuaalpartnerite puhul.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et on väga vajalik tunduvalt tõsta nii naiste kui ka meeste arusaamist seksuaalselt edasikantavate nakkuslike haiguste olemusest ja sageli sümptomiteta, kuid ohtlikust järjepidevast ülespoole suunatud kulust naise genitaaltraktis. Ainult siis on võimalik aru saada, miks järjest sageneva seksuaalnakkuse vältimise vajaduse kõrval on USAs eriti otsustava tähtsusega esiplaanile tõstetud naise väliste suguelundite, tupe ja emaka kaelakanali põletiku esmaste, ka suhteliselt väikeste kaebustega algkollete kiire ja energiline ravi. See on reaalne võimalus teadliku tegutsemisega vältida kõrgemate vaagnaelundite raskeid põletikke, eriti nende põletike naisele ja rasedusele ohtlikke tagajärgi, mille kaasaegne diagnoosimise ja ravi hind on üldmahus väga kõrge.

Veelgi tähtsam ja dollarites hindamatu on aga see, et varane ja energiline põletiku algkollete ravi naise alumises genitaltraktis võimaldab ühtlasi vältida nakkuslike põletikukollete esinemist raseduse ajal sünnitusteedes, emaka kaelakanali ja tupe limaskestadel. See hoiab ära sündiva lapse võimaliku nakatumise haiguslike mikroobidega, mille tagajärjel võib tekkida vastsündinul kopsupõletik, silmapõletikudjärgnevate nägemishäiretega ja herpes simplex viirusega nakatumisel vastsündinul rasked kesknärvisüsteemi ja aju kahjustused koos lapse edasise normaalse arengu peetumisega.

USAs loetakse seetõttu ametlikult vajalikuks rasedate günekoloogilist kontrolli vastsündinut ohustavate nakkuskollete suhtes sünnitusteedes kahel viimasel raseduskuul 2 korda kuus. Rase naine ise pole väga sageli teadlik oma nakkuskolletest emaka kaelakanalis ja tupes, sest sümptomid võivad puududa.

Eeltoodust selgub, et määravalt tähtis on siiski kaitsta ja hoida puhtana just tupe - näiliselt nii väikese ja lihtsa naise genitaaltrakti organi - kaitsvat, kuid tundlikku keskkonda.

Siit algab ju kõik: nii uue elu alge kui ka ohtlike nakkuste teekond naise genitaaltrakti.

Korrektne tupe kaitse suguühtel mehe kondoomiga tagab naise, tema raseduste ja vastsündinute usaldusväärse kaitse seksuaalselt edasikantavate nakkuste ja nende ohtlike tagajärgede eest.

Skeem I

Naise genitaaltrakti skemaatiline joonis

Genitaaltrakti alumine osa: välised suguorganid (1), tupp (2), emakakaela kanal (3). Genitaaltrakti ülemine osa: emakaõõne limaskest (4), munajuhad (5), munasarjad (6). Emakakaela kanal toimib barjäärina tupe rikkaliku bakteriaalse floora ja bakterioloogiliselt steriilse emaka limaskesta ja munajuhade vahel.

Skeem II

Skemaatiline joonis näitab sperma (seemnerakkude) ja munaraku rännet naise genitaaltraktis, mille tulemuseks on munaraku viljastumine munajuhas, edasine munaraku areng munajuhas emakaõõne poole liikudes ja lõpuks vajaliku arengustaadiumi saavutamisel sisestumine emakalimaskesta, kus hakkab arenema rasedus. Seemnerakkude liikumise tähised emakaõõnest munajuhasse munaraku viljastamiseks - a-d. Munaraku liikumistee munasarjast munajuhasse 1-2. Munarakk peale viljastumist 3 ja tema liikumistee munajuhast emakaõõne limaskesta 3-11. Ruutudes on näidatud vastavalt numbritele munaraku arengu staadiumid mikroskoopilises pildis.

ANTI ANTON,
naistearst Nõmme Erahaiglas Fertilitas ja Tõnismäe Polikliinikus