Delikaatne seis koondise arstiga

Sydney OMini on veidi rohkem kui pool aastat, OMi osavõtunormi on täitnud kakskümmend kolm Eesti koondislast ja neid lisandub. Kõik nad vajavad abiks arste, Sydneysse saab neid saata vaid paar. OMile suunduva tiimi üldarstiks on pakutud dr Rein Jalakut, kuid ametlikku kinnitust veel ei ole. Küll on praeguseks kuue OMi normi ületanud kergejõustiklase hooldusarstiks kujunemas Stuttgardi lähedal erakliinikus praktiseeriv bulgaaria päritoluga Alexander Jontschew.

Tekkinud on delikaatne olukord - Jontschewit on väga vaja iidolile Erki Noolele, kuid eesti spordiarstid ei hinda võõrarsti võimeid kuigi kõrgelt.

Jontschew on mainet kogunud ja siinmail areenile tõusnud just sellega, et tast on saanud Noole hooldusarst. Jontschew saatis Erkit kõigil mullustel võistlustel ja saadab ka tänavu. Ta oli ka Erki Nool Reval Cupil ja lootis alla kirjutada kolmepoolsele lepingule tema enda, EOK ja Eesti Kergejõustikuliidu vahel, mis olekski teinud tast Sydneysse siirduvate kergejõustiklaste hooldusarsti.

Kergejõustikuliidu uue peasekretäri Peeter Tishleri sõnul jäi leping hetkel allkirjastamata, sest mõned nüansid tuleb täpsustada. Jontschew tulevat Eestisse ka järgmisel nädalavahetusel, võimalik, et Eesti sisemeistrivõistluste ajal leping ka allkirjastatakse.

Et Nool on Sydneys eestlaste medalilootus ja see on Erki üks viimaseid võimalusi, siis vajab ta mõistetavalt kõrvale just seda doktorit, keda ta hetkel ise kõige rohkem usaldab. Nool usaldab Jontschewit.

Nool on viinud Jontschewiga kokku teised meie tipud - abi on saanud maratoonarid Jane Salumäe ja Pavel Loskutov, kettaäss Aleksander Tammert, esimesena Jontschewi leidnud Indrek Kaseorg ja tema treener Katrin Klaup on aga Jontschewist kaugenenud, eelistades koostööd Kaidu Meiterni ja Toomas Teiniga.

Jontschew pakkus end kergejõustikuliidule ise, teda toetas Nool. Noole sõna maksab.

Olukord oli tööd otsivale ja oma mainet kasvatada tahtvale Jontschewile soodne, sest mullu Sevilla MMi aegu olid kõik eesti enda spordiarstid hõivatud või jäid kõrvale muudel põhjustel. MMil leidis Jontschew eestlasi toetades rakendust.

Praeguseks on aga eesti spordiarstid Jontschewi aktiivsusest veidi haavatud - nad on nördinud, et kergejõustikuliit ja EOK on võtnud pähe eelistada välismaalast, kelle tegelikest võimetest selget pilti pole.

Eesti spordiarste võib mõista. Nad on Tartu ülikooli kasvandikud ja Tartu ülikool oli maailmas esimene paik, kus hakati koolitama spetsiaalselt spordiarste. Oma tsunfti au on suudetud pikka aega kõrgel hoida.

Viimastel aastatel on aga üha kiirenevas elutempos ilmselt midagi väga olulist maha magatud. Muidu ei saaks võimalikuks Jontschewi-sündroom.

Urmas Eslon