Loomad aktsepteerivad meditsiini

Juba ammustest aegadest on inimene võinud loomi jälgides veenduda, et loomad suudavad end ise arstida ja isegi teatud haigusi ära hoida. Sellest on juttu paljude rahvaste folklooris. Inimesed on loomade kogemusi isegi üle võtnud. Kõik loomad peavad lugu puhtusest. Koeri ja kasse jälgides võime veenduda, kui tähtsad on neile hommikune tualett ning gümnastika. Kohe pärast ärkamist sirutavad nad end, hingavad sügavalt sisse, lakuvad karvad puhtaks ja alles siis joovad. Vanemad hoolitsevad oma poegade eest, lakkudes neid hoolikalt. Öeldakse, et kui loomadel puudub pikemat aega võimalus hommikutualetti teha, võib neil tekkida neuroos.

Plinius Vanem kinnitab oma traktaadis "Naturalis historia", et loomad suudavad end edukalt arstida ka ravimtaimede abil. Loomalugude autor E.Steon Thompson toob rohkesti loomade endaravi näiteid. Teada on sajad juhud, kus nakkushaigust põdevad hobused otsisid võimalust supluseks soolajärvedes. Orenburgi steppide hobusekasvatajad teavad seda ammu ja lasevad loomadel vabalt end ravida. Väsinud hobused otsivad põllult piimohakaid, mis taastavad jõudu. Kui lubada hobustel süüa vabas valikus mitut liiki juurvilja, siis eelistavad nad porgandit. Kui märadele söödetakse suuremal hulgal porgandeid, ei haigestu varsad nõletõppe. Siberis on krookuste perekonda kuuluv taim, mida kohalikud elanikud nimetavad põhjapõdrajuurikateks. Põhjapõdrad kaabivad maa seest välja ning söövad selle taime juuri. Need soodustavad ainevahetust. Põhjapõdrajuurt kasutatakse ka meditsiinis stimuleeriva ja närvisüsteemi häireid raviva vahendina.

Koduloomad sõltuvad inimesest, kes tagavad neile vajalikud ained.

Zoolooge erutas kaua aega küsimus, kas teadmised taimede raviomadustest on kätketud loomade geneetilisse mällu ja antakse sel viisil põlvkonnalt põlvkonnale või õpetavad neile farmakoloogiat vanemad. Sellele küsimusele annab vastuse üks juhuslik eksperiment. Kaht emast eemaldatud kuuenädalast kutsikat hoiti kuue kuu jooksul teistest koduloomadest täiesti lahus. Jalutuskäigule lastud kutsikad leidsid kalajäätmeid, sõid neid ning vigastasid luudega oma söögitoru. Tundes teravat valu jooksid nad rohu sisse ja valisid välja rohelise ning vesihalja kukeleiva lehekesi, näksisid neid ja jätkasid seejärel söömaaega.

Kassid närivad palderjanijuuri ja varsi ning musta leedri koort. Kevadel söövad nad kassikäpa tärganud võrseid, talvel kartulikoori. Need kõik stimuleerivad ainevahetust. Stepialadel söövad kariloomad ja metsikud antiloobid koirohtu. See on hea vahend soolenugiliste vastu. Kevadel ei joo paljud loomad vett mitte jõgedest ja ojadest, vaid kasutavad peaaegu eranditult lumesulamisvett, see vesi soodustab ainevahetusprotsessi ja mõjub kosutavalt looma tervisele.

Kauaaegsed uurimused on näidanud, et vastsündinud imetajail puudub enamikul juhtudel kehatemperatuuri isereguleerimisvõime. Külma kätte jäänud väikestel võib kehatemperatuur langeda nulli lähedale. Näib, et loomake on surnud, kuid ema suudab ta ometi ellu äratada. Kord jäid koerakutsikad külma kätte. Koeraema lakkus 12 tundi oma poegi ja kasutas võtteid, mis meenutavad kunstlikku hingamist. Seitsmest kutsikast pöördus ellu tagasi kuus ja need arenesid hiljem normaalselt. Haavad paranevad koertel erakordselt kiiresti. Nad lakuvad oma haavu ja kiirendavad sellega paranemisprotsessi. On kindlaks tehtud, et sülg, pisarad, naha ja ninanäärmete eritised ning piim sisaldavad teatud hulgal lüsotsüümi - ainet, mis bakterid tapab. Äsjasündinud imetajate organismis lüsotsüüm puudub, see tekib alles järk-järgult piima joomisel. Koer suudab ise ravida ka oma kutsikate kõhukinnisust. Lakkudes masseerib ta nende kõhtu.

Metsloomad hoolitsevad ise tervist ja head füüsilist vormi tagava menüü eest. Koduloomad sõltuvad aga inimesest, kes peab tagama nende organismile vajalike ainete saamise.

KALJU PUMBO