Kartul tervisele

Kartul ei tee paksuks!

Keskmiselt süüakse Eestis inimese kohta 60kg kartulit aastas, see teeb 3-5 kartulit päevas. Aastakümneid on kartulit peetud peasüüdlaseks inimese kehakaalu kasvamisel. Selle naeruväärse eelarvamuse on tänapäeva toitumisteadus juba parandanud. 100g kartulit sisaldab 70kcal (päevane energiavajadus mittekehalise töö puhul on 2000-2400kcal) ja on seejuures väga toitev. Sama kalorsuse saame ühest õunast või apelsinist. Meile ei tule ju mõttessegi loobuda õuna või apelsini söömisest. Kartuli süsivesikuteks on põhiliselt tärklis, mida ekslikult peetakse kurja juureks. Hoopis teistsugustest süsivesikutest koosneb rafineeritud suhkur, mille liigtarbimist tuleb õigusega hukka mõista. Organism peab kartuli puhul suhkru saamisega ise vaeva nägema, st muutma ainevahetuse käigus tärklise kehaomaseks suhkruks. Kartulitärklis koos kartuli vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementidega on just see, mida vajame. Peale kergesti omastatavate kartulivalkude ja süsivesikute on oluline kartuli ligi 2,5protsendiline kiudaine sisaldus. Kiudained ei lõhestu seedimisel ning on erakordselt paisuvad. Nad imevad endasse vett, samuti mõrk- ja jääkaineid, ergutavad soolestiku tööd ning soodustavad ainevahetust. Osa kartulisorte on vähem tärkliserikkad e jahusemad ja sobivad ideaalselt suppide, ühepajatoitude, kartuliklimpide, pudru ja kartulitaigna tarvis. Seega kaalujälgijad, kes kartulit toidus õsnagi pelgavad, võiks kasutada neid sorte. Mitte kartul ei tee paksuks, vaid selle juurde kuuluv kaste ja lisand. 100g kartuli kalorite hulga annavad 2 tl suhkrut, mille niikuinii päeva jooksul kohvi või magustoidu sees kasutame.

Kartulipõllul.

Kartul kui ravim

Farmaatsiatööstus kasutab nii kartulimugulat kui ka lehti-õisi.

Toidupüramiidi alumises, laias osas on toodud inimese 3 põhitoiduainet: leib, piim ja kartul. Need 3 annavad inimesele vajalikud põhi-toitained, täienduseks juurde kapsast, peeti, porgandit, tomatit, õuna jt aedvilju.

Rahvameditsiinis on raviks kasutatud kartuliõisi ja mugulaid (mahla). Kuivatatud kartuliõitest ravimtee langetab kõrgvererõhuhaigetel vererõhku, aitab tänu suurele kaaliumisisaldusele eemaldada organismist vett ja vähendada turseid. Kartuliõietee pidurdab seedenäärmete tegevust, mistõttu seda juuakse ülehappesusega maohaavandite või gastriitide ravimina. Ka toorest kartulimahla kui põletikuvastast vahendit on soovitatud kaksteistsõrmiku ja maohaavandite korral. On teada, et kartulimahla mõjul taandub valu ja iiveldus, vähenevad gaasid, paraneb üldine seisund. Haavandtõve ägenemise ärahoidmiseks soovitab rahvameditsiin tarvitada toorest kartulimahla kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) kolme nädala jooksul. Sel ajal juuakse pool klaasi mahla 3 korda päevas 30 min enne sööki.

Loomulikult mõjub mahla hästi maokatarri, ülihappesuse ja kõhukinnisuse puhul, sest kartul vähendab maonõre eritumist ja alandab selle happesust. Neelupõletikul loputatakse suud toormahlaga. Esimese astme põletuse korral pannakse nahale toorest kartulist riivitud putru. Naha haavanditele ja halvasti paranevatele haavadele pannakse peale toorest riivitud kartulit, see vähendab mäda teket ja kiirendab paranemist. Kartulis sisalduv atsetüükoliin toimib soodsalt peavalude korral.

Kartul vähendab maksa ja vere kolesteroolisisaldust, stimuleerides kolesterooli muutumist sapphapeteks ja ergutades nende väljaviimist organismist. Seega on kartul hea toit ateroskleroosi profülaktikas.

Vana, hea ravivõte on ägedate hingamisteede katarride ja bronhiidi korral kartuli keeduvee aurude sissehingamine. Kuuma kartuli keeduvee (koorimata kartuli keeduvesi) joomine võtab ära köha ja on tõhus rögalahtisti. Ka reumahaiged võiks kartuli keeduvett iga päev juua 1 kl peale sööki. Kuuma kartulivee auruvanni kasutatakse põiepõletikel. Toored kartuliviilud vähendavad sügelemist, kasutatakse ekseemide korral, kusjuures hoitakse haiguse piirkonnas 4-5 tundi. Neerude, südame-veresoonkonna haigustel kuulub dieettoiduna kartul esmaste roogade hulka.

Nahahaigustel soovitatakse ka tärklise vanne (100g vanni veele). Kartul on tuntud ka kosmeetikas. Keedetud kartulist koos piima ja munakollasega saab toitemaski näole või kätele. Käsi pehmendab ka kartulikeeduvesi.

Inglise arst Jean Carper oma raamatus “The Food Pharmacy”, 1988.a annab edasi olulise sõnumi – kartul sisaldab aineid, mis pidurdavad vähjarakkude levikut. Samas hoiatab ta kaugele arenenud suhkruhaigusel – mitte liialdada kartuliga, sest veres võib tõusta suhkrusisaldus.

(Järgeneb.)

Aive Luigela