Koolilaps ja arvuti

Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Suurtes linnades on küllap kõik üldhariduskoolid arvutitega varustatud. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab.

Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 15-17a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned kurtsid, et kuulmine ja nägemine nõrgeneb, orienteerumine halveneb.

Pärast pingelist tööd arvutiga halvenes nägemine 60 % alaealistest.

"Enesetunde näitajad olid neil 30% halvemad kui nendel, kes informaatikatunnis ei käinud," ütles Kaunase Meditsiiniülikooli hügieenikateedri prof Vytautas Obelenis.

241 õpilasele tehti ülikooli silmakliinikus täiendavalt kõik võimalikud analüüsid. 40% tekkis arvutiga töötamisest silmade punetus ja väsimus, 15% jooksid silmad vett ja silme ees virvendas. Pärast pingelist tööd arvutiga halvenes nägemine 60% alaealistest.

Koolieelsetes asutustes täheldatakse nägemishäireid kõigest 4-5% lastest, algklassides 18-20%, ent vanemates klassides, kus on arvutiõpe, kannatab nägemishäirete all 34% õpilastest. Paljuski on see seotud asjaoluga, et arvuti monitor on asetatud silmadele liiga lähedale. Kaugus ekraanist peab olema vähemalt 60cm. Seda nõuet enamasti ei täideta, ekraani vaadatakse tavaliselt 30-50cm kauguselt.

Prof V.Obelenis meenutab, et 5.-7.kl õpilased võivad päevas veeta arvuti seltsis kõigest 15min ning vanemate klasside õpilased 15-30min.

Päevalehest Lietuvos rytas MIHKEL LOODUS