Lastehaiguste labürindis

"Lastehaigused" on kirjutatud 38 lastearsti ja teadusliku töötaja poolt kõigist 5 arstiteaduskonnast Soomes. Toimetajad Kari Raivio ja Martti A. Siimes ütlevad lugejale, et tänapäeva praktilise arstitöö hulka kuulub oskus leida maailma uurimistulemustest vajalik ja seda kasutada. Oluline on sel puhul õppekirjanduse pidev täiendamine, mis saab edaspidi osaks ka "Lastehaigustele". Üritamatagi kaevuda meditsiini aukartustäratavasse labürinti leiab "Lastehaigustest" midagi ka niinimetatud lihtlugeja. Nõuannet soojuseks ja kaastundeks lastega suhtlemisel ja nende ravimisel. Õpperaamatus on ka vihjeid endise Nõukogude Liidu tagasihoidliku arstiabi kohta: "...difteeria oli Soomest (nagu Eestistki - tõlkija märkus) kadunud paarkümmend aastat, kuid ilmus tagasi reisijatega Peterburist 1993. aastal..."

Nagu enamikus soome meditsiiniõpikutes kohtab "Lastehaigusteski" tarka ja sügavalt eetilist lähenemist raskeimale pere elus - lapse surmale: "Järgnev hoolitsus pere eest on õige jätta perearstile või last jälginud arstile. See eeldab jätkuvat kohtumist vanemate ja õdede-vendadega, algselt juba juhtunule järgneval päeval, siis lahangutulemuste selgitamiseks ja veel 3-4 korda pikenevate vaheaegade järgi aasta jooksul. "Kas ka eesti laste- ja perearstid toimivad nii?"

Aga AS Medicina eesti keeles üllitatud lastehaiguste õpperaamat käsitleb enesestmõista eelkõige ajakohaseid seisukohti laste arengust, toitumisest, käitumisest ja ravist.

JUTA ÜTS