21. sajandil on 50 % allergikuid

Toimetus sai kirja, kus palutakse infot allergia kohta. Doktor Maie Laaniste, Keskhaigla lasteallergoloog ja Eesti Allergialiidu esimees ütleb, et maailma meditsiinistatistika näitab allergia pidevat laienemistendentsi ja kardetavalt on 21. sajandil 50 % inimkonnast allergikud.

Doktor Laaniste, missuguste sümptomite puhul võib inimene kahtlustada allergiat?

Sümptomeid on palju, olenevalt missugust organsüsteemi allergeenid (ained, mille tõttu organism ülitundlikuks muutus) on tabanud. Praktiliselt on nii, et haigus (õigemini peaks allergiat küll organismi häirereaktsiooniks kutsuma) võib tabada nii hingamiselundeid, seedetrakti, nahka, südant, liigeseid. Kõige sagedasem kolle on siiski hingamisteed, nahk ja seedetrakt. Näiteks hingamisteede häirete korral tilgub nina, võivad esineda köha ja aevastushood, raskemal juhul ka õhupuudustunne, naha- ja seedetrakti allergia korral nahalööve ja seedehäired. Rängim on anafülaktiline sokk, kus juhtivaks on südame-veresoonkonna reaktsioon, mis võib kaasneda ravimiallergia või mõne putuka, näit mesilase või herilase nõelamise või hammustuse korral. Inimene võib sel juhul mõne minuti jooksul teise ilma minna. Raskusastmelt järgmine on astma, see on pikaajaline haigus, kulgedes ägenemise ja paranemisega. Astma avaldub hingeldushoogude ja köhaga, mispeale hingamisteedesse sattuvate kahjulike ärritavate ainete võib tekkida ka teatud psüühiliste tegurite esilekutsutuna. Allergia võib kiiresti ilmneda näit mõnede ehitusmaterjalide, värvide, pesuvahendite vm keemiliste ainete kasutamisel: hääl läheb kähedaks, suus tekib "paks" tunne. Kui niisugused sümptomid korduvad, teab juba inimene, missuguseid abivahendeid on arst talle sel puhul kirjutanud. Ilmneb aga haigus esimest korda, peaks aega viitmata lähimasse meditsiinipunkti minema. Sama tuleks teha ka seedehäirete ja intensiivse nahalööbe esinemisel.

Nii mõnegi haiguse põhisüüdlaseks peetakse Eestisse sissetoodavaid lõunamaiseid puuvilju ja kauasäilivaid toiduaineid.

Seda need ongi. Ka nõukogudeaegseid oktoobri- ja maipühi, mil sai poest apelsine või haruharva ka banaane osta, tähistasid pidujärgsed allergiapuhangud. Meditsiin on seisukohal, et inimene peaks sööma siiski seda, mis kasvab seal, kus on elanud esivanemad. See ei tähenda, et peaksime tänapäeval aganaleiba ja naereid sööma, kuigi mõlemad on kindlasti tervisele kasulikud, aga toit peaks olema värske, mitte liiga töödeldud, säilitusaineteta. Lõunamaiseid puuvilju võiks süüa päris põhjalas, kus midagi ei kasva, Eestis saab kasvatada rikkalikku puu- ja juurviljavalikut. Ka aastaid külmunult säilitatud toit, näit need anekdootlikud ameerika kanakoivad, ja läbi mikrolaineahju lastud hamburgerid on pigem kivi kõhus kui inimese söömaaeg. Olen ka patsientidele öelnud, et seda, mida meedias reklaamitakse, ärge sööge, sest need on enamasti kõige ebatervislikumad. Siinkohal pean siiski lisama, et ülitundlikkus teatud aine vastu võib ilmneda ükskõik mis toidu puhul. Näit on meil inimesi, kes ei saa süüa kartulit, ilma et neil ei tuleks allergia. Piim, liha, kala, munad - kõiges võib ülitundlikule inimesele kahjulikke allergeene esineda.

Võibolla mängivad selles siiski rolli omaaegse põldude üleväetamise ja taimekaitsega mulda jäänud saastained?

Sellepärast olekski kõige õigem võimaluse korral endale koduaias puu- ja juurvilja kasvatada ja ennem vanaema peenralt kui poest maasikaid osta. Ka meie kodumaiste müüjatega on tihtipeale nii, et äri huvides kasvatavad nad kemikaalide abil kosutatud aiavilja.

Kas on vahendit, mis aitaks näiteks lastel allergia tekkimist ära hoida?

Pikkade tööaastate jooksul olen täheldanud, et võimalikult kaua emapiima saanud lapsed on tervemad kui kunstlikul toidul olnud. Praegusajal on küll vabamüügil suur valik rinnapiima asendajaid, aga neidki peaks valima ainult arsti või apteekri nõuande järgi.

Peale toiduallergia esineb õietolmuallergia, mille ohust inimesi kevadeti meedias informeeritakse. Linnainimestel vist siiski õietolmust suurt ohtu karta ei ole, sest paljukest neid õitsvaid puid-põõsaid ikka linnas kasvab?

Suur hulk haigeid - õietolmuallergikud - saavad oma allergeeni tuultolmlevatelt taimedelt, putuktolmlevad neid ei ohusta. Eestis tehtavad uuringud on näidanud, et meie õhust on leitud isegi ambroosia õietolmu, ambroosia kasvab aga Põhja-Kaukaasias. Nii et õietolm võib selgete tuuliste ilmadega kanduda tuhandete kilomeetrite taha. Põhja-Eesti loodus on Lõuna-Eestist tavaliselt kaks nädalat taga, aga aprilli lõpus, kui Tallinna ümbruses veel õieti midagi ei õitse, võivad allergikud haigestuda. Meediainformatsioon on väga oluline, et võtta vastavad abivahendid kasutusele. Õietolmuallergia esinemise korral võib haige olla ülitundlik ka kartulile, tomatile, õunale ja maitseainetele.

Maie Laaniste: "Kaua emapiima saanud lapsed on tervemad.

On veel tolmu- ja loomakarvaallergia...

Tegelikult on see esimene kodutolmulesta allergia. Ühe inimese voodis elutseb ligemale miljon tolmulesta, kahe inimese voodis on neid juba kaks miljonit. Need "loomakesed" põhjustavadki ülitundlikule häireid, enamasti hingamisteedes. Astmahaigele soovitame tagasihoidlikku toasisustust ilma vaipade, kardinate ja linakesteta, kus lestad soodsa pinnase võivad leida. Iga päev peaks olema võimalus kõik pinnad niiske lapiga üle tõmmata. Koduloomi ei tohiks toas ja isegi allergiahaige läheduses üldse pidada. Eksisteerib nn allergiamarss: ühest ärritajast alanud haigusele lisandub pidevalt uusi ärritajaid. Kui väikelastel on probleemid tavaliselt nahalööbe ja seedimisega, siis 6-7aasta vanuselt sageneb loomakarva-, kodutolmulesta- ja ka õietolmuallergia. Aga oma 25aastase allergoloogistaazi jooksul olen kohanud vaid ühte (!) ema, kes on allergikust lapse puhul öelnud: peame oma koerast loobuma. Kõik teised, ja neid on olnud tuhandeid, on hakanud mu nõudmise peale kauplema: no kuidas me kutsukese ära anname, ta on ju meile nii suur sõber... Mis parata, nii mõneski peres paistab bokser või kolli lapse tervisest kallim olema.

Kuidas leiate lõpmata hulga allergiategurite seast selle peasüüdlase?

Meil on sadu nahatesti võimalusi, korraga saame neist kasutada 12-15. Aga sageli pole neid vajagi teha, jõuame põhjuseni anamneesi alusel - kaevame küsitlustega nagu uurijad patsiendi eluolus ja ligemale 90 % haigusjuhtude puhul jõuame põhjuseni just sel teel. Inimene tuleb ja nõuab sageli proove. Need on siiski vaid abiuurimisvahend ja negatiivne tulemus ei pruugi alati allergiat välistada. Haige peab lihtsalt kõige kahtlustäratavama toiduaine menüüst välja jätma või mõne keemilise vahendi kasutamisest loobuma, kui see asja ei paranda, siis loobuma teisest või kolmandast. Järgneb ühe niisuguse asjaosalise likvideerimisega tervise paranemine, ongi "süüdlane" käes. Allergia jääb inimesega kogu eluks, iseasi kas haigusnähud pärast mõjuri likvideerimist või ravi enam ilmnevad.

Tänapäeval on väga tõhusaid ravimeid, kas ka allergiliste haiguste vastu?

Raskelt astmahaiged on läbinud tavaliselt pikaajalise perioodi tõusude ja mõõnadega ega ole saanud haiguse alguses kaasaegset ravi, mis meie riiki jõudis ju alles 7-8 aastat tagasi. Aga ka mujal maailmas ei olnud see oluliselt varajasem, põhjalikud ravijuhendid, mis tagavad haiguse ägenemise minimaliseerimise, koostati alles 1992. a. Kui haigete põhiravi teevad selgeks kopsuarst ja allergoloog, saab praegu tublisti parandada ka raskete haigete olukorda, oma tervisesse ükskõikselt suhtuv allergiahaige võib aga invaliidistuda.

Nõukogude ajal käidi Krimmis astmat ravimas, sest kuiv ja soe kliima mõjusid hästi. Kas nüüd soovitate Kanaaridele sõita?

Kõige paremini mõjus omal ajal astmaatikutele Siberi kontinentaalne kliima, mõned perekonnad kolisid sellepärast isegi sinna elama. Lühiajaline puhkus kasvõi Kanaaridel ei mängi selle tervisehäire puhul mingit rolli, pigem mõjuvad nädalased kohanemisajad sinna- ja tagasitulekul halvasti. Kui minna, siis juba vähemalt paariks kuuks.

Eespoolnimetatud kirjas küsiti ka nahalööbe väliste leevendusvahendite kohta.

Selleks sobivad tavalised nahahooldusvahendid, mida saab piisavalt nii meie apteekide käsimüügiletist apteekri abiga või nahaarsti poolt väljakirjutatuna.

JUTA ÜTS